Ene Ergma: peame suutma uute tingimustega kohaneda

Riigilipu heiskamine Toompeal 24. veebruari hommikul. Foto: Liis Treimann

Riigikogu esimees Ene Ergma ütles täna hommikul Toompeal riigilipu heiskamisel peetud kõnes, et Eesti peab suutma kohaneda uute tingimustega majanduses ning uue majanduskasvuga peab kaasnema kasv meie arukuses ja tööviljakuses.

Hea Eesti rahvas!

Neil päevil 92 aastat tagasi loeti Eestimaa linnades ette Maapäeva Vanemate Nõukogu vastu võetud «Manifest kõigile Eestimaa rahvastele». Selles väljendatud soov vabast ja demokraatlikust Eestist on täitunud ja me võime täna tähistada oma riigi sünnipäeva, mõeldes tulevikule.

Eesti riigi esmane ülesanne on selge - tagada Eesti julgeolek ja areng. Mõlemad on seotud meie majanduse olukorraga. Eesti parlament ja valitsus on suutnud eelarvepositsiooni oluliselt parandada ja tõenäoliselt me täidame Maastrichti kriteeriumid. See annaks võimaluse minna järgmisel aastal üle Euroopa ühisrahale. Meie konkurentsivõime kasvaks, sest kuuluksime lisaks Euroopa Liidule ja NATOle ka Euroopa rahaliitu.

Kuid Eesti on edukas siis, kui suudetakse uute tingimustega kohaneda. Ei tohi unustada, et Eesti rahvastik vananeb ja kahaneb; et meil on omavalitsustevõrk, millest kõiki kodanikele seadusega ette nähtud teenuseid suudavad osutada vähesed; et meie rahvastiku tervisenäitajad on madalad; et koolide ülesanne pole iga hinna eest omavalitsuste finantsstabiilsust ja tööhõivet tagada, vaid lastele teadmisi anda ja neid eluks ette valmistada. Kui me eirame neid tõsiasju, siis vaevalt on meie riik jätkusuutlik.

On tõsi, et Eesti vajab investeeringuid, inimesed vajavad tööd ja leiba, kuid kui uue majanduskasvuga ei kaasne kasv meie arukuses ja tööviljakuses, siis oleme lõhkise küna ees niipea, kui leitakse koht, kus odavamalt toota.

Riigikogu peab aasta lõpuks võtma vastu Eestile jõukohase 2011. aasta riigieelarve. Mullu ja tänavu on riik hoidnud avaliku sektori tulu ja kulu tasakaalu alla kolmeprotsendilist puudujääki. Kuid konservatiivset rahanduspoliitikat tuleb jätkata, sest liitumine eurotsooniga ei tähenda, et võiksime rohkem laenata - isegi mitte siis, kui riigieelarvesse hakkab rohkem raha laekuma. Ma ei söanda nimetada jätkusuutlikuks majanduskasvu, mille mootor töötab ainult tunnetel. Olgu need siis kasvõi positiivsed tunded eurole üleminekust. Euro ei garanteeri Eestile automaatselt õitsengut.

Head kaasmaalased!
Riigikogu valimisteni jääb aasta. Enn Soosaar võrdles poliitikute valimiste-eelseid lubadusi virvatuledega ja poliitikuid raha jagavate muinasjutukuningatega, kes ei vaata kaugemale järgmistest valimistest ega hooli Eesti usutavusest tulevikus. Mõelgem sellele, mida erakonnad valimislubadustes pakuvad. Kahjuks on nii, et mida suuremad on lubadused, seda raskem on neid täita. Usun, et valijad mõistavad seda.
Sada tuhat inimest näitasid Euroopa Parlamendi valimistel suhtumist kinnistesse valimisnimekirjadesse. Riigikogu kuulas rahva häält ja järgmistel Euroopa parlamendi valimistel valitakse Eesti saadikud avatud nimekirja alusel. See on hea näide sellest, et iga hääl loeb.

Austatud kuulajad!
Täna antakse üle riigi teadus-, kultuuri- ja spordipreemiad inimestele, kes on teinud tulemusrikkalt teadustööd, edendanud kultuuri või olnud eeskujuks oma panusega sporti. Ka tänavu on olümpiamängud toonud meie kodudesse rõõmu. Nende inimeste järjekindlad pingutused näitavad, kui oluline on eesmärkidele pühenduda ja nende saavutamiseks keskendunult tegutseda.
Eesti seisab meie inimeste tahtel ja sihikindlal tegutsemisel, mõistmisel ja hoolivusel.

Saint-Exupéry Väike Prints mõistis, et võõrastes aedades võib olla tuhandeid roose, kuid armas on vaid see, mille eest oled ise hoolitsenud. See teeb roosi ainsaks!

Me peame hoolitsema oma riigi eest iga päev, iga tund, iga minut. Tänan kõiki, kes seda tööd on teinud - igat koolilast, lapsevanemat, vanavanemat, tänan igaüht, kes on aidanud ja aitavad Eestit edasi.

Ilusat vabariigi aastapäeva!