/nginx/o/2010/02/23/319118t1h0f34.jpg)
Ajakirjanik Juku-Kalle Raid ja kirjanik Sven Sildnik nõuavad kultuuri rahastamise mitmekordset tõstmist ja Tallinna eestlaste kultuuriautonoomia loomist, põhjendades seda eestlaste pealinnas vähemusse jäämisega.
Juku-Kalle Raid nõuab eestlastele kultuuriautonoomiat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just sellise sisuga sõnumi andis Raid täna veidi pärast kella 14 üle kultuuriministeeriumi asekantslerile Anne-Ly Reimaale.
Raid ja Sildnik meenutasid, et rahvastikuregistri kohaselt on Tallinnas langenud eestlaste osakaal pealinna rahvastikust alla poole. «Seoses sellega teeme kodanikualgatuse korras ettepaneku anda eestlastele kultuuriautonoomia.»
Kui juba 1920. aastatel said Eestis kultuuriautonoomia rannarootslased, siis Raidi ja Sildniku hinnangul on nüüd tekkinud uus omaette kogukond - rannaeestlased -, kes on jäänud Eesti põhjarannikul vähemusse ja vajavad kultuuriautonoomiat koos sellest tulenevate eelistega.
Nende sõnul on eesti kõrgkultuur koondunud elu keerdkäikude ja riikliku poliitika tulemusena Tallinna. «See, mida me mõistame eesti kultuuri all, ongi põhjaranniku profikultuur.»
«Ei näe mingit põhjust, miks eestikeelset kultuuri, on see siis muusika, teater, kirjandus vms, ei peaks toetama erialustel, rääkimata juba kõikide võimaluste riigipoolsest garanteerimisest,» seisab dokumendis.
Raid ja Sildnik kutsusid ka üles suurendama oluliselt kultuuriraha osakaalu riigieelarves.
«Juhime tähelepanu sellele, et suure majandustõusu ajal kultuur tõusu meie rahastuspoliitika tõttu suures osas nautida ei saanud, küll aga sai koheselt tunda majanduslanguse kõiki vilju, st, kultuurieelarvest hakati raha kõigepealt kärpima,» seisab dokumendis.
«Seoses sellega nõuame kultuurirahastamise ümbervaatamist ning rahastusprotsendi olulist tõstmist. Tuletame ühtlasi meelde, et kodumaine kultuuri rahastamise protsent on olnud allpool igasugust arvestust - seda, mida saavad lubada endale suured riigid, ei saa lubada väike,» kirjutatakse pöördumises.
«Seitse protsenti riigi eelarvest peaks minema kultuurile, lisaks maksuvabastused, kvoodid, kaitsetollid - tuleb neile asjadele ahvikiirusel mõtlema hakata.»
Kultuuri rahastusprotsent võiks olla nende hinnangul vähemalt kaks korda suurem kaitsekultuste protsendist, kuna esimene kaitse riigis on nende hinnangul omakeelne ja jätkusuutlik kultuurimaailm. Eesti on lubanud NATO-le, et kulutab riigikaitsele 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Raid ja Sildnik nõuavad, et kultuuriministeeriumisse loodaks komisjon, mis analüüsiks, milline on kultuuri olukord Eestis ja ministeeriumi eesmärgid - kuhu, kui ja kui kiiresti tahame oma kultuuriga jõuda ja mis see maksab.