Siseminister Marko Pomerants esitas täna riigikogule ettekande korrakaitse olukorrast riigis ja turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimisest siseturvalisuse arengukava elluviimise põhjal.
Pomerants: siseturvalisuse tagamisel on tähtis roll vabatahtlikel
Turvalisuse tagamisel näeb Pomerants jätkuvalt olulise ressursina vabatahtlike kaasamist. Siseturvalisuse arendamisel pööratakse rohkem tähelepanu piiriäärsetele regioonidele ning eelkõige Ida-Virumaale. Ette on valmistatud uue päästeseaduse ja tuleohutuse seaduse eelnõud.
Minister rääkis ka probleemidest ebaseadusliku sisserände, salakaubaveo ning arvutikelmustega.
«Siseministeeriumi turvalisuspoliitika läbivaks visiooniks ja eesmärgiks on vähem õnnetusi, mis toovad kaasa hukkunuid ja vigastusi. Samuti ohutum elukeskkond ning suurem turvatunne,» rääkis Pomerants.
«Turvalisuspoliitika alused suunavad meid panustama selles suunas, et kõikide ühiskonnaliikmete turvalisus oleks kindlustatud avaliku, era- ja mittetulundusühingu sektori koostöö kaudu. Turvalisuse tagamisel peab läbivaks suunaks olema ohtude ennetamine,» kinnitas minister.
Pomerants märkis, et möödunud aastat 2008. aastaga võrreldes registreeriti 2618 kuritegu vähem, pandi vähem toime tapmisi ja mõrvasid, 13 protsendi võrra vähenes isikuvastaste kuritegude arv ning avaliku korra raskete rikkumiste hulk vähenes 38 protsenti.
Ta tõi esile liikluses hukkunute arvu vähenemise ning joobes juhtide osakaalu vähenemise. Samuti oli 2009. aastal 1631 tulekahju vähem kui 2008. aastal.
Siseministri sõnul on lõppenud aasta tulemused siseturvalisuses olnud head, kuid ta näeb võimalusi turvalisuspoliitika tõhustamiseks.
Äramärkimist leidis politsei- ja piirivalveameti loomine, Sisekaitseakadeemias sisejulgeolekuala magistriprogrammi käivitumine, aga ka uue hädaolukorra seaduse vastuvõtmine.