Elanikud sõdivad Rae ringraja vastu allkirju kogudes

Ringraja vastu võitlevad Rae valla elanikud Kristi Tappo (paremalt), Vivika ja Tanel Urb koos lastega Tammemäe talus. Nende selja taga paistval põllul asuvad tulevikus plaanide järgi kiirendusrada ja tribüünid. Foto: Raigo Pajula

Kavandatav Baltimaade suurim motoringrada Harjumaal on sattunud kohaliku rahva kriitika alla, kes kardavad, et projekt kahjustab nende elukeskkonda.

«Kas meid kõiki peaks uhkeks tegema teadmine, et meil on Balti riikide suurim ringrada? Kas tahame olla naabrist paremad? Elukeskkonna arvel?» küsis Grisleni talu perenaine Kristi Tappo, esindades ringraja vastaste arvamust.

Rae ja Kiili valla elanike sõnul on ehitise vastu kogutud päris palju allkirju, arvu jätsid nad siiski täpsustamata.

«Me ei ole inimesed, kes ennast puu külge seovad, aga see ei ole ainult kolme talu vingumine, nagu on kajastatud, siin on palju noori peresid,» ütles Tappo.

Ta tunneb muret, et ringrajaga käivad kaasas tülikad valgusprožektorid ja müra, mille jaoks ei ole tõkkeid planeeritud. Mõjupiirkonnas on veel Mõisaküla, Aaviku, Kautjala ja Patika küla, ning Tappo oletab, et lisaks võib tekkida probleeme prügi, parkimise ja saastusega.

«Ei taha mõeldagi, et meie lapsed ja lapselapsed peaksid tulevikus koduhoovis kõrva­troppidega käima,» ütles Tappo.

Samuti ei ole külarahvas rahul sellega, et projekti arendajad pole kohalikega piisavalt arvestanud. Tappo süüdistab firmat läbipaistmatus asjaajamises, tuues näiteks, et kavandatavale ringrajale kõige lähemal asuva Kiili valla elanikele ei antud teada avalikust arutelust.

«Kavandamise algusfaasis on ilmnenud jõhker hoolimatus kohalike elanike vastu, võiks lisada, et isegi ülbus,» ütles Tappo.

Kuigi ringrada ehitatakse Rae valda, siis sellele kõige lähemal asuv maja paikneb tegelikult Kiili vallas – Rae valla piir asub ainult paari meetri kaugusel hooviaiast.

Rae vallavanema Raivo Uukkivi sõnul on ringrada objekt, millel võib olla oluline mõju keskkonnale. Seega määrab maavanem selle piirkonna, millele tuleb teha üldplaneering koos mõjude hindamisega.

«Maavanema määratud piirkond piirnes Kiili ja Rae valla vahelise piiriga. Samas on need Kiili valla elanikud olnud kohal igal koosolemisel, seega info on ilusti nendeni jõudnud,» lausus Uukkivi.

Algse plaani järgi mahutab tulevane ringrada 60 000 pealtvaatajat ja autoparkla 2000 sõidukit. Arendajad loodavad toetust saada ka riigilt.

Ringrajale tuleb lisaks puhke- ja vabaajakeskus, kus on suusatunnel, messikeskus, kiir­uisuareen ja automudelismirajad. Uukkivi sõnul ei saa teisi projekte enne ringraja valmimist algatada, sest sealt tuleb rahastus. Tema väitel on praeguseni tulnud vähe kaebusi.

«Praegu on huvi kindlasti suur motoringkondades ja samuti ka suusa- ja uisuringkondades, investorite huvist saame rääkima hakata siis, kui esimesed sammud tehtud ning võimalik selgelt rääkida tähtaegadest ja summadest. See on palju laiema kandepinnaga projekt, mis toob kasu mitte ainult vallale, vaid tervele Eestile,» ütles Uukkivi.

Vallavanema sõnul meelitaks rada huvilisi kohale kõikjalt Euroopast ning pakuks ka kohalikele tegevust. Ta ei pidanud õigustatuks Tappo väidet, et avalikkusele on antud valeinfot, ja süüdistust, et AS Rae Ring on varjanud projekti rahastajaid ja muud teavet.

«Projekti maksumust ei ole võimalik praegu öelda. Kindlasti on nii ASi Rae Ring kui Rae valla huvides, et projekti käik avalikkusele ja tulevastele investoritele igati läbipaistev oleks. Tänapäeval ei ole Eestis üldse võimalik midagi salaja keldrinurgas haududa, liiati siis sellist projekti,» ütles Uukkivi.

Samas on tema sõnul raske enne keskkonnamõjude hindamist midagi täpsemat rääkida, sest alles hindamise järel saab koostada äriplaani ja siis selgub ka selle maksumus.

Samas ei vasta tema sõnul tõele Tappo toodud mõõdud, et Grisleni talu asub tulevastest tribüünidest vaid 70 meetri ja ringrajast 250 meetri kaugusel. Lõpliku projekti eskiis avaldatakse alles augusti keskel.

«Kuidas nad saavad väita, et rada on majast nii või naa kaugel? Rada pole ju veel maha märgitud. Ma saan aru nende inimeste murest, aga praegu lähtuvad nad rohkem emotsioonist kui faktidest» ütles Uukkivi ja lisas, et meetmetest, millega mõjusid leevendada, saab hakata rääkima pärast mõjude hindamist.

Siiski väärib tähelepanu asjaolu, et loa taotlemiseks ministeeriumidele avaldatud kaar­dil ei märgistatud projektile kõige lähemalasuvat talu.