/nginx/o/2010/02/21/317544t1h8df1.jpg)
Teedest-tänavatest suuremaidki probleeme tekitab lumesadu raudteel, kus puhastustööd tuleb osaliselt teha käsitsi ning senikaua rongid liikuma ei saa. Rongiootel reisijad seisavad õnnetult külmetades perroonidel, kuna keegi ei anna infot, kaua rong hilineb või kas üldse tuleb.
Sel pühapäeva jäi Tallinnast Valga poole väljunud diiselrong Ülemistele suisa lumme kinni, nii et selle põhja alt kaevati neli tundi lund käsitsi labidatega välja. Kinnijäänud rong halvaski terve sealse raudteeliikluse.
«Hommikul tahtsin linna tulla, ootasin 45 minutit Lagedil. Rongi ei tulnud, infot mitte kuskilt ma ei saanud, hakkas nii külm, läksin koju tagasi,» rääkis reisija Õie Kanal 2 uudistesaatele Reporter. «Nii suur ükskõiksus on, kui üldse olla saab. See on pidevalt nii!» oli naine pahane, sest pidi õhtul ka Balti jaamas samasuguses teadmatuses pikka aega külmetama.
Rongiliikluse ebakindlust talviti kurdavad paljud. «Olukord on niivõrd hull, et reisijad ei julge halvemate ilmadega enam hilisemate rongidega sõita, kuna ei saa kindel olla, kas rong sõidab, hilineb või hilineb väga kaua,» ütles Postimees.ee lugeja, lisades, et probleem tekib just lumesadude korral.
Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase ütles, et ilmaolud olid nii rasked. «Tuiskudega annab puhastamine teinekord efekti ainult nii kauaks, et kui jõuad selja keerata, on puhastatud pöörangud jälle täis tuisanud. See on paratamatus,» ütles Glase, lisades, et kogu meeskond tegi terve nädalavahetuse täisjõus tööd.
Eesti Raudteel on kaks spetsiaalset raudteel liikuvat lumekoristusmasinat, lisaks ekskavaatoreid, kaudselt aitavad raudteed puhtana hoida ka liikuvad rasked kaubarongid. Selline varustus on praeguste talvede jaoks olnud optimaalne.
Glase sõnul on samas suudetud Eestis rongiliiklus tuiskudest hoolimata pidevalt käigus hoida, samas kui põhjanaabrid on selliste oludega päevaks-paariks rongiliikluse peatasid. «Me pole alla andnud, oleme suutnud rongid käigus hoida. Inimesed peavad harjuma, et sellistes oludes hilinemisi tuleb.»
Info ebatäpne
Külmetavatel reisijatel on aga raske mõista, miks ei anna ettevõtted infot, kui palju rong hilineb. «Kahel korral ei suudetud anda muud infot, kui et rong hilineb tehnilistel põhjustel,» selgitas üks lugeja.
Elektriraudtee turundusjuht Tiiu Tammoja soovitas reisijatel kõige operatiivsema info saamiseks helistada rongiinfo telefonile 1447. Peatustesse pole tema sõnul tehniliselt kuidagi võimalik operatiivset infot erakorraliste muutuste kohta panna: «See pole füüsiliselt võimalik, sest sinna peatuskohtadesse saamine iseenesest on keeruline. Elektroonilist süsteemi aga pole meil olemas,» märkis ta lisades, et see süsteem tuleb uute platvormide ehitamise järel.
«Me ei saa piisavat infot Eesti Raudtee käest, kes raudteed puhastab. Me ei tea, kui kaua võtab aega mingi rikke kõrvaldamine või tee puhastamine,» sõnas Tammoja, kelle sõnul edastataksegi seesama info oma reisijatele parimas lootuses, et rongid saavad võimalikult peatselt jälle liikuma.
«Kui me saaks anda infot, et rong saab väljuda näiteks kahe tunni pärast, rahuldaks see reisijat,» arvas ta, et raudtee võiks paremini oma tööde aega prognoosida.
Ebatäpse info tõttu on hädas ka Elektriraudtee ise hädas, sest ei saa vajadusel teha ümberkorraldusi, näiteks tellida busse ärajääva rongi asenduseks.
Eesti Raudteel on aga esindaja sõnul lumest puhastamise aega omakorda võimatu prognoosida. «Vekslite andmine on meile kätte maksnud. Kui me oleme öelnud, et läheb tund ja pärast hakkama ei saa, on jälle pahandus,» ütles Urmas Glase.
Majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda märkis, et raudteereisijate informeerimist rasketes oludes pole eraldi sätestatud. «Raudteeveoettevõtjad on kohustatud teavitama reisijaid hilinemistest ja rongide käigust ärajäämisest, kuid nad saavad teha seda ulatuses, mis informatsioon on neile kättesaadav. Samas olid ilmaolud vahepeal tõesti väga ekstreemsed ja ilmselt AS EVR Infra ei saanudki täpset informatsiooni anda,» tõdes ministeeriumi esindaja.