Kuigi tänavu kinnitatud uued õppekavad jätavad alles kolm riigieksamit, annaks Tartu Ülikool noorele võimaluse valida neljaski - seda kas loodusteaduste või sotsiaalteaduste eksamina.
Tartu Ülikool tahab kaht uut riigieksamit
Neljas riigieksam sisaldaks ülesandeid mitmest koolis õpetatavast ainest - näiteks loodusteaduste puhul keemiast, füüsikast, geograafiast ja bioloogiast.
Kes ülikooli astuda ei taha, komplekseksamist ei pääse, küll aga koostab sel juhul küsimused kool ning vastavalt sellele, milliseid aineid noorele konkreetses koolis õpetatakse.
Tartu Ülikool leiab riigikogu kultuurikomisjonile saadetud kirjas, et selline lahendus sobiks nii ülikoolile kui ka koolilõpetajale, sest riigieksamite tulemuste alusel oleks jätkuvalt võimalik astuda ülikooli.
Lisaks peaks kõik riigieksamid olema Tartu Ülikooli ettepaneku kohaselt kahetasandilised ehk saaks valida lihtsama ja kergema variandi vahel. «Sõltuvalt õppekavast seatakse vastuvõtutingimuseks erinevate riigieksamite lihtsama või raskema variandi sooritamine.»
Ülikooli nägemuses ei peaks eksamid täitma faktiteadmiste kontrolli funktsiooni. «Eksamitulemus peaks näitama pigem õpilase oskust leida seoseid ja neid põhjendada.»
Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ütles Postimees.ee'le, et tegu ei ole ülikooli nõudmistega, vaid pigem ettepanekutega, mis on läbiräägitavad. «Need ei ole dogmad, et kui seda ei juhtu, siis Tartu Ülikool läheb tänavatele.»
Jaanuaris heaks kiidetud riiklike õppekavade kohaselt tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks läbida kolm riigieksamit ja üks koolieksam, samuti tuleb kaitsta mahukas uurimistöö. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on juba mitu kuud arutlusel riigikogu kultuurikomisjonis.