/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2008/06/21/51564t1h595e.jpg)
Täna riigikogu põhiseaduskomisjoni koosolekul osalenud riigikogu liikmed ja Eesti tähtsaimad õigusametnikud leidsid, et kuigi kohtute seaduse eelnõus on palju vaidluskohti, tuleb temaga siiski vaeva näha ning eelnõu riigikogu ette saata.
Põhiseaduskomisjon veendus kohtute seaduse vajalikkuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu kohaselt on plaanis moodustada iseseisev kohtuhalduskeskus, mis on nii õiguslikult kui organisatsiooniliselt ühtse kohtusüsteemi osa. Sinna koondatakse kogu kohtute haldus, alates personaliarvestusest kuni kohtuametnike koolituseni.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde rääkis, et kohtute seaduse eelnõu sissejuhataval komisjoni istungil osalesid ka riigikohtu esimees Märt Rask, justiitsminister Rein Lang, õiguskantsler Indrek Teder ja Eesti Kohtunike Ühingu esindajad.
«Kuigi arvamused olid erinevad, ei kahelnud eelnõu menetlemise vajalikkuses keegi,» sõnas Linde.
Praegu oht mõjutatusele
Nii justiitsminister kui riigikohtu esimees tõid kohtumisel välja praeguse kohtute seaduse võimalikud puudused. «Nende visiooni kohaselt on esimese ja teise astme kohtutel liiga palju seost justiitsministeeriumiga ja nende finantseerimisega ning kaude võib see mõjutada õiguse mõistmist,» rääkis Linde.
Uue eelnõu järgi oleks kohtuvõim omaette haruna, sõltumatu nii õigusemõistmise osas, kui finantseerimise ja ametikohtade moodustamisel.
«Õiguskantsler oli samuti eelnõu menetlemisega päri, kuid kritiseeris mõnevõrra seda, et eelnõu on liialt riigikohtu keskne ja palju võimu kontsentreerub just riigikohtule,» sõnas Linde. Lisaks ei olnud õiguskantsler nõus ka sellega, et kohtunike arv peaks eelnõuga vähenema.
Eelnõu näeb ette kohtunike kohtade vähendamist 244 kohtunikukohalt 200ni. «Justiitsminister apelleeris, et selle võrra antakse eelnõuga võimalus kohtutele kohtuametnikke juurde saada,» seletas Väino Linde.
Üle reguleeritud
Tema sõnul aga ei arvanud komisjoni istungil kohal olnud kohtute ühingu esindajad, et selle seadusega Eesti kohtute puudused oluliselt väheneksid. «Nende arusaama järgi antakse selle eelnõuga riigikohtule ja teise astme kohtutele liiga palju kohustust alamate astmete üle järelevalvet teha. Eelnõu on üle reguleeritud üksteise üle järelevalvamise osas. Nende arvates võib see olla teatud mõttes oht kohtunike sõltumatusele. Riigikohtu esimees aga siin probleemi ei näinud,» kõneles Linde.
Põhiseaduskomisjonil oli komisjoni esimehe kinnitusel, mida kuulata ja mille üle arutada. Otsustasime seda jätkata ühel järgnevatel istungitel ja siis juba eelnõu sisu osas. Millal võiks eelnõu riigikogu ette jõuda, seda ei tihanud Linde ennustada. «Fraktsioonid on eelnõu menetlemises väga erinevalt meelestatud.
«Tahaksin öelda, et õiguse mõistmine on selline asi, mis puudutab nii opositsiooni kui koalitsiooni võrdselt ja meil on kõigil tarvis, et kohtupidamine oleks aus ja sõltumatu. Ma loodan, et selle eelnõu menetlemine oleks poliitikaülene. Mis aga ei tähenda, et me ei peaks põhjalikult tungima eelnõu sisusse ja kuulama võimalikke kriitikaid,» lisas Linde.