/nginx/o/2009/09/03/229926t1h31c5.jpg)
Riik peaks ise töökohtade loomise asemel arendama hoopis haridussüsteemi, et tagada pikas perspektiivis Eestis kõrgepalgalised ja püsivad töökohad, leiab ajakirjanik Anvar Samost.
Samost: riik peaks tööpuudusega võitlema hariduse abil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minul puudub usk sellesse, et riigi funktsioonide hulka võiks kuuluda vahetult töökohtade loomine. Mõistlik oleks, et riik looks töökohtade loomiseks tingimusi,» ütles Samost täna Raadio2 saates «Olukorrast riigis».
«Riigi asi peaks olema haridusega tegelemine, et pikaajaliselt Eestis oleksid töökohad, mis on kõrgepalgalised ja püsivad,» rõhutas ta.
Tema sõnul aitaks just selline tegutsemine vältida olukorda, kus mitusada kui mitte mitu tuhat inimest jääb korraga tööta, sest näiteks Venemaa keeldub ühel hetkel meie sprotte ostmast. Samost küll möönis, et paljude taolises ettevõttes töötanud inimeste jaoks ei oleks ümberõpe ilmselt enam kuigi lihtne.
«Seda enam tuleks mõelda inimeste peale, kes saaksid õppida ja õpivad praegu ja kelle haridus ei oleks Eestis mitte ainult tööhõive tagatiseks, vaid ka üldise majandusarengu tagatiseks,» rõhutas Samost.
«Soome tegi üheksakümnendate alguses oma suuremajanduskriisi ajal haridussüsteemis olulisi muutusi, mis viimase 15 aasta jooksul on väga oluliselt jõudnud tulemusi anda,» rääkis Samost. Ta märkis, et poliitikud ei mõelnud seal vaid järgmiste valimiste peale, vaid pikaajaliselt 20-30 aasta peale ette.
Nii Samost kui Kalle Muuli asemel täna saates külas olnud Daniel Vaarik tõdesid, et Eesti erakondade lähenemine tööpuuduse probleemile on praegu ohtlikult populistlik. Kõik erakonnad on nende hinnangul enam-vähem ühel meelel, et riik peaks tegelema ise otse töökohtade loomisega, mätsima sinna tohutul hulgal raha ja jagama tohutult lubadusi.