Hea palga nimel tuleb kaua koolipinki nühkida

Foto: Repro

Mida parem on haridus, seda kõrgem on palk ja seda väiksem tõenäosus töötuks jääda, näitab statistika. Tulevik on aga ettearvamatu, seetõttu soovitavad eksperdid omandada hea alushariduse ja jätkata pidevalt õppimist, kirjutab Vahur Koorits.

Üle kolmandiku neist, kes pole isegi põhikooli lõpetanud, on praegu töötud, sellal kui kõrgharitute seas on töötuid vaid üks kahekümnest.

Ka palgad on kõrgharitutel poole kõrgemad kui vaid algharidusega inimestel. Arvud näitavad selgelt, et tasub kaua õppida. Samas on arvude kõrval ka tegelik elu.

Aegviidu põhikooli 9. klassi õpilasel Merily Saarel on unistus. Nimelt tahaks ta pärast keskkooli lõpetamist minna ülikooli ja õppida astronoomiat. Ent vähemalt Eestis astronoomiat eraldi õppeainena ei õpetata, vaid see on osa füüsika õppekavast.

Füüsikaga pole tüdrukul lood koolis tegelikult kuigi head ja ega matemaatikagagi asi parem pole, ent tähistaevas huvitab teda ikka. Kas ta astronoomia valdkonnas ka tööd tahab teha, nii kaugele pole ta veel mõelnud.

Ega 15-aastased põhikoolilõpetajad Aegviidust enamasti osanud või julgenudki öelda, kelleks nad saada tahavad, ja paljudel polnud veel ühtegi mõtet sellegi kohta, kuhu nad poole aasta pärast edasi õppima lähevad.

16-aastane Kris lausus, et tema läheb Kehra gümnaasiumi õppima ja seejärel tööle, ent kuhu täpselt, ta veel ei teadnud. Ta oletas aga, et laomehe töö võiks talle igati sobiv olla. «Ei viitsi enam õppida,» selgitas nooruk, miks ta unistused laomehe kohast kõrgemale ei pürgi.

Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets andis aga noorukile lootust, et laomehed ei pea tulevikus tingimata tööpuudust kartma. «Kõige lihtsam töö, nagu kojamehe, koristaja või laotöötaja amet, ei kao kuhugi, iseasi on, kui palju selle eest palka saab,» lausus Eamets.

Koolipoiss Kris oli aga veendunud, et kui ta õige firma lattu tööle saab, siis võib sealt ka igati korralikku palka saada.

Praegused noored peavad arvestama, et enne pensionile minekut tuleb neil töötada kuni 50 aastat. Ent kuidas peaksid nad praegu ennustama, millised ametid annavad tööd ja leiba ka paarikümne aasta pärast?

Eesti tulevikuvisioonidega tegeleva Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur tõi välja hulga erialasid, kus tööd jätkub tõenäoliselt ka aastakümnete pärast. Kõigepealt soovitas ta IT-valdkonda, kus lisaks töökohtadele on ka head palgad. Ent peale selle leidub ka valdkondi, kus on peaaegu alati tööd.

«Teenindus jääb, kaubandus jääb, kommunaalmajandus jääb, transport jääb, haridus ja tervis, sotsiaalhoolekanne jäävad,» loetles ta erialasid, mille puhul pole tõenäoliselt karta, et mõne aja pärast selle ala inimesi enam vaja pole.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas lisas nimekirja veel meditsiini ja energeetika kui valdkonnad, milleta kuidagi hakkama ei saada. Kuhugi ei kao õpetajad, meditsiinitöötajad, juristid, nõustus ka Vitsur.

Lukas soovitas püüda pärast põhikooli lõpetamist saada võimalikult lai ettevalmistus, et hiljem erinevates olukordades hästi hakkama saada.

Ministri sõnul pole enam kuigi palju erialasid, mille selgeks õppinuna võib inimene kindel olla, et saab elu lõpuni sellel alal tööd.

Nii tulebki valmis olla pidevaks ümberõppimiseks. Lukas soovitas omandada laiapõhjalise hariduse, et humanitaarid teaksid midagi ka matemaatikast ja reaalteadust õppinutel oleks laialdane lugemus.

Ka Vitsur lausus, et olulised on nii humanitaar- kui reaal­alade teadmised. Tema sõnul on peale inglise keele vaja osata veel vähemalt ühte keelt, tuleb osata suhelda inimestega teistest kultuuridest neid solvamata ning samuti tuleb osata füüsikat ja matemaatikat, et reaalaladel oma tulevikku mitte täielikult kinni panna.

Tehnoloogia areng võib paljud praegu kindlana tunduvad töökohad kaotada. Inimesed tahavad küll alati poes käia, ent see ei tähenda, et ka tulevikus oleks alati kassiire vaja. Nimelt on juba praegu olemas täiesti töökorras robotkassiirid, mida kasutatakse väga vähe vaid seetõttu, et nad on veel liiga kallid.

Küll aga pole karta, et masinad asendaksid inimesi seal, kus on oluline inimlik suhtlus. Seetõttu leidis Vitsur, et näiteks meelelahutus või haridus jäävad veel väga pikaks ajaks valdkondadeks, kus töötavad inimesed, mitte masinad.

Eamets tõi ka esile mõned erialad, mida ta ei soovita õppida, sest ei näe neil Eestis tulevikku. Sinna kuuluvad kõik sellised valdkonnad, kus Eesti ettevõtted olid senini edukad vaid odava tööjõu tõttu.

Näiteks õmblejaks ei soovita Eamets noortel õppida, sest selles valdkonnas konkureerivad meie ettevõtted Aasia maade väga vaeste riikidega, mille tunduvalt madalam palgatase on juba suurema osa õmblustööstusest siit välja viinud.