Riigikontroll: riigi infosüsteeme arendatakse ligadi-logadi

Kuna arendus käib ligadi-logadi, pole riigi infosüsteemidega lõpuks rahul ei kasutajad ega omanikud. Foto: Caro / Scanpix

Riigikontrolli hinnangul ei suudeta riigis töökindlaid ja jätkusuutlikke infosüsteeme luua enamasti seetõttu, et ei tehta korralikku eelanalüüs, jäetakse kaalumata alternatiivsed lahendused ning eiratakse projektide läbiviimise põhitõdesid.

Selle tulemusel sageli venivad arendusprojektide tähtajad, hind läheb kallimaks ning kokkuvõttes on rahulolematud nii infosüsteemide omanikud kui kasutajad.

Riigikontroll vaatles oma auditis kuut aastail 2005-2009 läbiviidud infosüsteemide arendusprojekti sise-, justiits- ja kaitseministeeriumi valitsemisalades ning leidis, et arendusprojekt suudeti ellu viia tähtaegselt, kavandatud mahu ja funktsionaalsusega vaid pooltel juhtudel.

Auditis uuriti, kui tulemuslikud on riigi infosüsteemide arendused, ja leiti, et tihti jääb selgusetuks, millist kasu üks või teine infosüsteem meile tegelikult annab. Enamik arendusprojekte algatatakse nende tehnilist ja majanduslikku teostatavust ja otstarbekust hindamata. Samuti ei kaasata paljudel juhtudel arendusse kõiki vajalikke osapooli, mistõttu loodud infosüsteemid ei vasta alati kasutajate ootustele.

Lisaks näitas audit, et arenduste kestust ja eelarvet ei planeerita piisavalt täpselt ega peeta projektipõhist kuluarvestust. Hindamata jäetakse loodava süsteemi ülalpidamise kulud ja enamasti ei ole projektidel kriteeriume nende edukuse hindamiseks.

Ka leidis riigikontroll, et arendusprojektide elluviimisel ei arvestata riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide rakendamisega, samuti riigi koosvõime raamistiku soovitustega. See takistab infosüsteemide koostööd ja nende omavahelist andmevahetust.

Kuidas parandada

Riigi infosüsteemide arendamise tulemuslikkuse parandamiseks soovitas riigikontroll kehtestada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil selged nõuded riigi infosüsteemiga seotud arendusprojektide algatamisele, elluviimisele ja aruandlusele ning luua ühtne projektide juhtimise elektrooniline keskkond.

Kogu valitsussektor kulutas aastatel 2005-2008 infotehnoloogiale (ilma IT-spetsialistide tööjõukuluta) natuke üle 1,5 miljardi krooni, mis moodustas valitsussektori tegevuskuludest keskmiselt 2,8 protsenti. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatava infoühiskonna arengukava kohaselt oli aastatel 2008-2009 töös peaaegu sada IT-arendusprojekti.