Tallinna kultuuriväärtuste amet jagab neljapäeval juba kaheksandat korda preemiaid ja tunnustuskirju parimate aasta jooksul restaureeritud majade omanikele.
Galerii: Tallinn tunnustab restaureeritud majade omanikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavune preemiafond on 60 000 krooni ja see läheb jagamisele arhitektuurimälestiste ja miljööalade majade vahel.
Parimad mullu Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal restaureeritud objektid asuvad kõik Pikal tänaval. Pikk 29 ja Pikk 33 on kaks lähestikku asuvat vanalinna maja, mis restaureeriti üheaegselt. Just nende hoonete juures tehti möödunud aastal kõige suuremad eratellimusel taastamistööd vanalinnas.
Pikalt tühjana seisnud hooviansambliga elamu Pikk 29 oli avariiolukorras, puidust vahelaed kohati pööningust keldrini sisse varisenud. Siiski õnnestus tööde käigus säilitada terve hulk algupäraseid konstruktsioone ja paigutada keskaegsete seinte vahele uue funktsioonina hotell. Pikk 33 säilitati kortermajana.
Tunnustuse pälvis ka hiljuti aadressil Pikk 34 uksed avanud kunstisalongi Allee interjöör. «Pikk 34 konserveerimis-restaureerimistööd üllatasid pieteeditundega ning varemteadmata leidudega - välja tulid maalitud talalagi, keskaegne siseukse portaal ja Tallinnas ainulaadse kujundusega keskaegse hüpokausti katteplaat,» ütles kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Liina Jänes.
Kunstisalongi omanik Juhan Kohal rääkis, et enne kunstisalongi pesitsesid Rohelise turu äärsetes esimes korruse ruumides kodutud, kes jätsid uuele omanikule vaid põlenud seinad. Restaureerimise käigus aga hakkas järjest vanemaid ja huvitavamaid detaile välja tulema, mis nüüd on kõik hoolikalt eksponeeritud.
«Kindlasti oleks olnud tunduvalt odavam need asjad järjekordse krohvikihi alla peita, aga iga niisugune detail annab kunstisalongile tublisti juurde,» nentis galerist. Tallinnas unikaalse leiuna tuli välja vana-aegse küttesüsteemi - hüpokausti katteplaat. Hüpokaust on antiikajast pärinev küttesüsteem, kus keldris oleva küttekolde soojus juhiti põrandas olevate aukude kaudu ülemisele korrusele.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist Henry Kuningas selgitas, et hüpokausti katteplaadis olevatel aukudel olid puust punnid ees ning kui taheti tuppa sooja lasta, siis võeti need lihtsalt eest ära. Pikalt tänavalt katteplaadi leidmine oli muinsuskaitsjate jaoks ootuspärane. Ootamatu oli aga aukude ebasümmeetriline asetus plaadil.
Restaureerimise käigus tulid välja ja taastati nii talalagede kui seinamaalingud. Samuti õnnestus taastada aknasillust kaunistanud maalitud lõuend. Koos projekteerimise ja bürokraatia kadalipu läbimisega kulus kunstisalongi ruumide restaureerimiseks umbes kolm aastat.
Parim restaureeritud arhitektuurimälestis väljaspool vanalinna on Tatari 28. Suure katuseterrassiga 19. sajandi keskpaigast alates mitmes järgus ehitatud kivimaja on ajaloolise eeslinna kontekstis väga erandlik.
Ka see maja oli aastaid avariiolukorras, aga sisaldab nüüd väga erinevate elamismudelitega kortereid. Säilitati ja eksponeeriti ka rida interjööridetaile, näiteks mitmest eri ajastust pärinevad maalingufragmendid ja võimas tammepuust peatrepp.
Parimad restaureeritud majad miljööaladel on Köie 9 Kalamajas, Luise 19 Kassisabas ning Metsa 57 ja Raudtee 130 Nõmmel. Köie 9 on näide heast koostööst korteriühisuses ning teadlikest omanikest, kes on osanud fassaadil eksponeerida maja ehitusajalugu. Luise 19 tõuseb esile väga hoolika ehitustööga, Raudtee 130 stiilse värvilahendusega.
Metsa 57 majaomanikud läbisid oma maja taastamise nimel koguni restaureerimiskoolituse. Nende tegevuses on tunda äärmist teadlikkust maja kui terviku ning selle detailide ajaloost.
Suurte taastamistööde kõrval tahab kultuuriväärtuste amet esile tõsta ka restaureeriva iseloomuga hooldusremonti, mida majaomanikud vanasti ikka tegid, kuid mis on tänapäeval haruldaseks jäänud. Tänukirjadega märgitakse ära majad, mille korrastamisel on järgitud restaureerimise kuldset printsiipi - teha nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Arhitektuurimälestistest leiavad äramärkimist Salme 15 ja Salme 17 elamud, miljööväärtuslikest majadest Telliskivi 31, Koidu 74, Läike 4, Metsa 65 ja Paekivi 4.
Peale eraomanike majade ennistati eelmisel aastal terve rida olulise tähendusega mälestisi, mis kuuluvad linnale või riigile. Nende puhul peetakse tänukirjaga meeles häid koostööpartnereid. Tunnustust väärivad Nõmme Saksa Lunastaja Kiriku restaureerimisarhitekt Fredi-Armand Tomps, Nõmme turu peahoone restaureerimistöö korraldanud turu direktor Vello Lokk, Kadrioru Lastepargi paviljoni restaureerimisarhitekt Katrin Etverk, sisearhitekt Maile Grünberg ja ehitaja Triaad Grupp OÜ.
Samuti on möödunud aasta tähtsündmusteks Kalamaja kalmistupargi avamine tänapäevase avaliku ruumina (tellija Tallinna Kommunaalamet, projekteerija AS K&H, visuaallahendused Bink Creations) ning Toompea tn 1 Komandandi maja stiilitundlik ja muinsuskaitse nõuetele vastav restaureerimine (arhitekt Raul Vaiksoo, tellija Riigikogu Kantselei, ehitaja Facio Ehituse AS). Komandandi majas toimub neljapäeval ka preemiate pidulik üleandmine.