/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2009/12/14/282391t1h7899.jpg)
Oleks rahva olemine, teiseks tema tegemine, jätkaks president Toomas Hendrik Ilves riigijuhina ka pärast esimese ametiaja lõppu. Ilvese asemikuna näeb rahvas ka Edgar Savisaart ja Indrek Tarandit.
Rahvas valiks Ilvese ka uueks ametiajaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tuleva aasta suvel saaks rahvas presidenti valida, jätkaks suure tõenäosusega Toomas Hendrik Ilves, selgus Postimehe tellitud ja Turu-uuringute ASi läbi viidud uuringust. Ilvese 29 toetusprotsendi järel tuli 17 protsendiga teisele kohale Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ning kolmandaks eelistuseks on üheksa protsendiga Andres Tarand.
Postimees andis aga küsitluses võimaluse ka rahval endal tulevast presidenti nimetada ja siis kõlas kõige rohkem europarlamendi valimistel mullu ajalugu teinud Indrek Tarandi nimi.
See tuli politoloog Tõnis Saartsile üllatusena. «Ilmselt on selles protestivaim praeguse poliitika vastu,» arvas ta.
Tuleval nädalal Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Eesti paremikku võõrustav Ilves seostub rahvale kõige rohkem kikilipsu ja kaasa Evelin Ilvesega.
Sõnumid seinast seina
Saartsi sõnul on loomulik, et nii praegused kui ka eelmised presidendid on rahva teadvusesse sööbinud pigem materialistlike juhtumitega. «Meelde jäävad nähtavad, materialistlikud asjad, ja seda eriti presidendi puhul, kellel tegelikult puudub võime muuta sisepoliitikat,» ütles ta.
Politoloog meenutas, et ka Lennart Meri valitsusaja lõpul tehti samateemaline küsitlus, milles uuriti, mida positiivset ja negatiivset oli tollal tema valitsemisest rahvale meelde jäänud. Meri plussina rõhutati tema välispoliitika ajamist ja negatiivsena meenus inimestele eelkõige Viimsi maja juhtum.
Mis puudutab Eesti praegust presidenti Toomas Hendrik Ilvest, siis on Saartsi sõnul siin Ilvese ümber töötavatele inimestele mõtlemiskoht – praegu ei seostu rahvale Ilves konkreetselt mitte ühegi teemaga.
Meri on rahvale meelde jäänud kui Eesti maailma viija ja Rüütel sotsiaalse ebavõrdsuse temaatikaga. «See näitab seda, et Ilvese sõnumid on olnud liiga laialivalguvad ja erinevatest valdkondadest. Tal puudub selge imidž,» nentis Saarts.
Turundusekspert Marek Reinaas ütles, et kuna presidendi roll Eestis on piiratud, siis ei olegi tal väga võimalust päevapoliitilistesse teemadesse sekkuda. «Nii et selle üle ei maksa väga imestada, et Ilves on eelkõige oma aksessuaaridega meelde jäänud,» ütles Reinaas.
Eelkäijad kui müüdimehed
Samas on turunduseksperdile endale Ilves jäänud meelde tegusana välispoliitilisel areenil.
«Ja tõsi ta on, et kuigi Ilvese käitumine ei ole rahvamehelik, siis ma siiralt arvan, et tegemist on võimeka ja tubli inimesega,» leidis Reinaas. «Ka see, et paljud inimesed arvavad, et ta võiks president olla ka teise ametiaja, on kindlasti selle tunnistus.»
Kuna Meri on seadnud Reinaasi sõnul järgnevatele presidentidele kõrge lati, siis vaevalt keegi nii pea sellest üle hüppab. «Ma usun, et see president, kes Meri populaarsuse ületab, on praegu juba sündinud, aga ei ole veel piisavalt vana, et presidendiks kandideerida,» arvas ta.
Senistest iseseisvuse taastamise järgse Eesti Vabariigi presidentidest on rahva meelest kõige paremini hakkama saanud Lennart Meri (57 protsenti), talle järgnesid Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves vastavalt 19 ja 10 protsendiga.
Sotsioloog Juhan Kivirähk nimetas neid tulemusi küllaltki ootuspärasteks. «Eks minevik on ikka ilusam, ja Meri pani presidendina ka väga tugeva märgi maha,» ütles ta ning lisas, et samas ollakse ametis oleva riigipea vastu kindlasti kriitilisemad kui endiste presidentide vastu.
See, et esimesena meenub rahvale Ilvese juures pigem tema kikilips, mitte tema kõned, on Kivirähki hinnangul arusaadav, sest kõnesid peab iga president, aga kikilipsu kannab ainult Ilves.
«Aga kindlasti ei vali rahvas Ilvest kikilipsu pärast presidendiks tagasi,» ütles sotsioloog. «Ma isiklikult loodan väga sellele, et enne presidendi valimist valib rahvas sellise riigikogu, kes saaks esimest korda ka presidendi valimisega hakkama.»
Jaanuari keskel läbi viidud uuringus osales 1000 vastajat, küsitleti 468 meest ja 532 naist.
Evelini Ilvese kikilipsuga mees Ärma talust
Rohkem kui president Toomas Hendrik Ilvese kõned ja seisukohavõtud või sise- ja välispoliitilised sõnumid on rahvale riigipeast meelde jäänud kikilips ning abikaasa Evelin Ilves.
Presidenti seostab esimesena kikilipsuga koguni 26 protsenti Turu-uuringute ASi küsitletud inimestest. Kümme protsenti rahvast mõtleb aga presidendi nime kuuldes kohe tema vilkale abikaasale Evelin Ilvesele.
Presidendi kõned ja seisukohavõtud on meelde jäänud üheksale protsendile rahvast. Kaugele maha jäävad presidendi tegutsemised sise- või välispoliitika vallas ning mõlemaid neid kategooriaid edestavad Ilvese USA taust ning meedias laialt eksponeeritud Ärma talu.
Rahva silmis on presidendi kuvandit voolinud väga paljuski Evelin Ilvese tegemised. Rahvas pakkus omalt poolt presidenti iseloomustades, et tema puhul hakkab silma kahanenud figuur, tema seltskondlikkus. Väga paljudele seostub Ilves endiselt sõnadega «väliseestlane, võõramaalane».
Samuti on rahvale jäänud mulje, et Ilves ei ole kogu rahva president ehk muulased on kõrvale jäänud. Üks vastaja hindas presidenti järgmiselt: «Aprillisündmuste ajal rääkis kurjalt eestlastest-venelastest ja nende suhetest.» Teine aga: «USA diktatuuri täitja, aga oma rahva ja riigi eest ei hoolitse.»
Vastajad kasutasid lahkelt ka positiivseid omadussõnu: lojaalne, aus, tark, laia silmaringiga, lõbus, ilus, elegantne, esinduslik, rahulik, säärane mulk ehk «parim variant jätkamaks Lennart Meri suunda». (PM)