Kui praegu saadab kohus kurja teinud, kuid süüdimatuks tunnistatud inimesed Jämejala psühhiaatriahaiglasse, siis riigikogus teist lugemist ootav eelnõu tahab anda õiguse osa neist vabadusse lasta.
Eelnõu lubaks osa vaimuhaigeid tänavale
Sellist seadusesätet juba mitu aastat oodanud Eesti Patsientide Esindusühingu juhataja Pille Ilvese sõnul peaksid ohutumad vaimuhäiretega isikud tulevikus käima vaid kord-kaks kuus psühhiaatri juures, saama seal muu hulgas nn käitumissüsti, ja võiksid ravi toel üsna tavapärast elu edasi elada.
«Kui inimene kinni pannakse, siis ta kaotab oma töökoha, tema korter hakkab võlgu koguma. Need on juba kaks väga tõsist lööki inimese allakäiguredelil,» kirjeldas ta hetkel kehtiva kurja teinud meelesõgedatega ümberkäimise korra tagajärgi.
Ilvese sõnul on Eesti kohtusüsteem nii aeglane, et sageli pannakse inimene psühhiaatriahaiglasse alles siis, kui ta on juba tervenemas ega kujuta enam ühiskonnale erilist ohtu. Samuti tuleb tema hinnangul lähtuda ka psüühikahäiretega isikute puhul põhimõttest, et inimese vabadust piirataks nii vähe kui võimalik.
Üksnes ohutud haiged
Eelnõu välja töötanud justiitsministeeriumi asekantsleri Heili Sepa sõnul käib jutt vaid nende haigete vabastamisest, kes on ühiskonnale ohutud.
«Ambulatoorne sundravi ei ole mõeldud raskete isikuvastaste kuritegude ja muude esimese astme kuritegude puhul, seega saab välistada tapmiste, vägistamiste, röövimiste jms eest süüdi mõistetud isikud,» rääkis ta.
Sepa sõnul käib jutt pigem neist, kes on haiguse mõju all kellelegi kätega kallale läinud, kedagi ähvardanud või midagi varastanud, ning kelle on kohus kas kohe või pärast mõningast haiglaravi tunnistanud psühhiaatri ettepanekul piisavalt ohutuks.
«Võtame näiteks sellise olukorra, kus isiku tervislik seisund on haiglas sundravil viibides oluliselt paranenud ning ta pole enam kellegi elule ega tervisele ohtlik, kuid tuge ja jälgimist vajaks ta mõne aja jooksul sellegipoolest veel,» rääkis ta.
Praegu on asekantsleri sõnul ainus võimalus see isik haiglasse edasi jätta või ta lõplikult vabastada, vahepealseid võimalusi pole.
Sepa hinnangul saab seda kõrvutada mingis mõttes tingimisi karistuste ja nn jalavõru süsteemiga, kuna neil kõigil on sarnane eesmärk ning need kõik üritavad tagada süsteemi paindlikkust.
Erikoolitatud arstide abil
Mullu mais kritiseeris eelnõu teravalt sotsiaalminister Hanno Pevkur. Justiitsministeeriumile saadetud kirjas leidis ta muu hulgas, et ambulatoorse ehk haiglavälise sundravi lubamise idee on hea, kuid Eesti pole selleks veel valmis.
Nüüd on sotsiaalministeeriumi asekantsleri Ivi Normeti sõnul ambulatoorse sundravi küsimuses aeg maha võetud ning kaks ministeeriumi nuputavad, kuidas ambulatoorset sundravi tegelikult ellu viia.
Mõtet, et Eesti pole häiritud psüühikaga kurja teinud isikute koju laskmiseks veel valmis, jagab ka Eesti Psühhiaatrite Seltsi esimees Andres Lehtmets, kelle sõnul tuleks enne vähendada Eesti tervishoiusüsteemi sõltumist turujõududest.
«Sundravi ei ole tavaline tervishoiuteenus,» rääkis ta.
Lehtmetsa sõnul peavad ambulatoorsel sundravil viibijatele toeks olema erikoolitusega psühhiaatrid. «Sundravialune kontingent vajab spetsialiseeritud abi, et süsteem töötaks,» ütles ta. «Seda ei saa usaldada suvalise psühhiaatri kätte. Euroopas on kohtupsühhiaatria eraldi eriala.»