/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2007/09/01/3019t1h4531.jpg)
Kultuuriminister Laine Jänes tõrjus riigikogus keskerakondlaste süüdistusi riigi vähese toetuse kohta kultuuripealinna korraldamisele ning väitis, et kultuuripealinna ürituste rahastamine ei toimu ainult Sihtasutuse Tallinn 2011 kaudu.
Jänes: kultuuripealinna rahastamine ei käi ainult läbi sihtasutuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopas ei arvestata ainult seda raha, mis liigub läbi SA Tallinn 2011, rahastamismooduseid on erinevate kultuuripealinnade puhul Euroopas olnud erinevaid,» rääkis Jänes riigikogu kõnetoolis.
Jänes vastas 24 keskfraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme poolt 13. jaanuaril 2010 esitatud arupärimisele kultuuripealinna rahastamise kohta, milles arupärijad küsisid, milline on riigi panus kultuuripealinna projekti rahastamisse ja kas kultuuriminister alarahastab seda teadlikult.
Jänes selgitas, et lisaks sellele rahale, mida SA Tallinn 2011 konkreetsele eelarvele otse eraldatakse, tuleb nii linnal kui ka riigil rahastada sündmusi ja investeerida erinevatesse ettevõtmistesse, mis toetavad kultuuripealinna aastat. Aluseks on võetud kogu see programm, mis on loomenõukogu poolt heaks kiidetud.
Üks olulisi sündmusi on 2011. aastal toimuv koolinoorte laulu- ja tantsupidu, mille läbiviimiseks ei eraldata raha SA-le Tallinn 2011, kuid mille on nimetanud oma tähtsündmuseks Tallinn 2011 loomenõukogu.
«Oluline on selle ürituse ajal ka näiteks linnapoolne tasuta sõit peolistele, erinev liikluskorraldus, samuti koolides korraldatav majutus ja toitlustus. Kõik see on tegelikult Tallinna linnalt lisaks tulev eelarveraha. Riigipoolne rahastus laulu- ja tantsupeole on väga märkimisväärne summa,» ütles kultuuriminister.
Kultuuriministri sõnul hinnati hiljuti toimunud valitsuskabineti nõupidamisel Mikko Fritze ja Jaanus Rohumaa ülevaadet kultuuripealinna programmist ja tehtud töödest kõrgelt. Otsustati, et täpsema rahastamise osas soovitakse selleks planeerida märtsikuus üks valitsuskabineti istung.
«Märtsikuu lõpuks on kindlasti teada, missuguse rahasumma taotlusega eelarvesse SA-le Tallinn 2011 ja muudele kultuuripealinnaga seonduvatele sündmustele, kultuuriministeerium sellele nõupidamisele läheb,» kinnitas Jänes.
Küsimusele, kuidas on tekkinud summa 300 miljonit, mida Jänes on maininud riigi toetusena kultuuripealinna korraldamisse, vastas minister, et jutt on siinkohal eelkõige riigi panusest, mitte kultuuriministeeriumi panusest.
«See ei ole kultuuriministeeriumi panus, lisaks panustavad erinevate eelarveridade kaudu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, haridus- ja teadusministeerium, EASi kaudu käib siiski riigi raha, samuri kultuurkapitali ja hasartmängumaksu nõukogu kaudu,» loetles Jänes.
«Riik ei saa anda garantiisid projektidele, mis ületavad eelarveaastat. Saab aga anda põhimõttelise garantii stiilis «eelarvevahendite olemasolul»,» selgitas Jänes.
«Kindlasti ei torpedeerita linnahalli ja sealse mereranna kordasaamist, aga sellega on hiljaks jäädud kultuuripealinna aasta kontekstis. See on näiteks muinsuskaitse all, lisaks on muid takistusi kiiretele lahendustele,» tõdes minister.