Idee: Eestis võiks olla sõltumatu meediaregulaator

Eestis võiks olla sõltumatu meediaregulaator, kes jälgiks kogu ringhäälingus toimuvat. Foto: Marianne Loorents / Õhtuleht

Riigikogu kultuurikomisjoni tänasel kohtumisel rahvusringhäälingu juhtidega tehti muuhulgas juttu ringhäälingu võimalikust monitoorimisest poliitilise tasakaalustamise huvides ning vajadusest sõltumatu meediaregulaatori järgi.

Kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi sõnul arutati kohtumisel ERRi juhtidega ühe teemana ringhäälingu tasakaalustatuse küsimust. «Keskerakond on seda teemat puudutava eelnõu esitanud ja see on juba teatud kajastust leidnud,» selgitas Kreitzberg teema tõstatamist.

Tema sõnul kõlas mitmeid seisukohti, alates sellest, et igas saates ei ole võimalik tasakaalu saavutada. «Lisaks küsimus sellest, kui mõni saade on tasakaalust väljas, siis see on küllalt palju ajakirjaniku enda harituse ja südametunnistuse küsimus. Seda aga on seadusega väga raske reguleerida» rääkis Kreitzberg.

Kohtumisel tõstatus idee, et rahvusringhäälingu puhul võiks rakendada pidevat meediamonitooringut. «See tagaks parema ülevaate ning võib olla jõuaksime ka meie kunagi sinna, kuhu on jõudnud BBC. Nende seisukohti võetakse väga usaldusväärsetena just tänu sellele, et need on hästi tasakaalustatult ja objektiivselt esitatud,» sõnas kultuurikomisjoni juht.

Kaldus meediamaastik

Kreitzbergi sõnul ei arutatud aga konkreetselt seda, kes võiks monitoorida, kuid ta arvas, et seda võiks lepingulises korras teha mõni kõrgkool.

Eesti rahvusringhäälingu nõukogu esimees Andres Jõesaar ja ERRi ühiskondliku nõukoja esindaja Marju Lauristin tõdesid kohtumisel, et ringhäälingu tasakaalustatusest kõneldes pole õige vaadelda ainuüksi rahvusringhäälingut, vaid tuleks käsitleda kogu ringhäälingut tervikuna. Rahvusringhäälingu roll nende sõnul on tasakaalustada ka erakanaleid. Nii Jõesaar kui ka Lauristin taunisid olukorda, kus erakanaleis on saatejuhid erakondade tuntud tegijad, mis sel viisil kallutab kogu meediamaastikku.

Kreitzberg lisas, et kui erameedia tavaliselt ütleb, et see on sisenemine tema eraasjadesse, siis ometi on näiteks toodud riike, kus on olemas elementaarsed reeglid kogu meedia toimimiseks. «Mitte selles mõttes, et meediale päitsed pähe panna ja vabadus ära võtta, vaid kas või selles mõttes, et minimaalseltki kaitsta inimesi, kellest seal juttu on,» täpsustas ta.

Vaja oleks meediaregulaatorit

Nii Lauristin, Jõesaar kui ka Allikmaa leidsid, et ringhäälingu tasakaalustatuse hindamiseks tuleks tellida sõltumatu uuring, mis peaks välja selgitama mitte niivõrd seda, kui palju üks või teine erakond on ringhäälingus esindatud, vaid pigem seda, kui palju on esindatud üks või teine maailmavaade. Ka avaldati arvamust, et Eestis võiks olla sõltumatu meediaregulaator, mis jälgiks kogu ringhäälingus toimuvat. Lauristin ei pidanud õigeks, et ERRi esindaja hakkas aru andma otse riigikogule, kuivõrd seda teevad ta sõnul vaid põhiseaduslikud institutsioonid.

Veel arvas Kreitzberg tänasel kohtumisel, et hea oleks, kui ERRi rahastamine õnnestuks lahti siduda poliitilisest otsustusmehhanismist, samuti võiks rahvusringhäälingu nõukogu koosneda mittepoliitikutest. Komisjoni liikme Paul-Eerik Rummo arvates pole ERR rahastamise lahtisidumine eelarvest võimalik ja paljud ERR ees seisvad küsimused pole niivõrd seadusandluse, kuivõrd kultuuri küsimused.

ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa osutas kohtumisel, et praeguse finantseerimise juures pole võimalik toota kahte head programmi ega digiteerida arhiivimaterjale, et tagada nende säilimine ja kättesaadavus.