/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
/nginx/o/2008/12/12/104258t1hb4db.jpg)
Leiutaja Leo Siemann kirjutas Haridus- ja teaduministeeriumile kirja ettepanekuga süvendada Eesti koolides intellektuaalse omandi õpet, kuid ministeerium leiab, et teema on piisavalt käsitletud.
Leiutaja tahab Eesti koolidesse intellektuaalse omandi õpet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõte on tutvustada intellektuaalse omandi õpet eesti koolidele. Kas põhiprogrammis või valikainena, see oleks juba teie otsustada,» kirjutab Eesti Leiutajate Liitu Suurbritannias esindav Leo Siemann Haridus- ja teadusministeeriumile (HTM).
«Soovitan asjaga algust teha hiljemalt 9. klassis. Viis kuni kümme tundi keskkoolis ja ka kutsekoolis ning endastmõista põhjalikumalt ülikoolis,» seisab kirjas.
Seniks, kuni ministeerium asja üle mõtleb, on Siemannil ettepanek hakata käima väikese meeskonnaga ise mööda koole. «Teema sisaldaks autoriõigusi, kaubamärke, disaini, domeene leiutisi ning lisaks ka seda, mida oma äri alustamiseks tarvis läheb,» kirjutab Siemann. «Eestis lõpetab kooli igal aastal tuhandeid noori, kelle elukäiku sellised lihtsad teadmised võiksid mõjutada üsna positiivses suunas.»
Siemanni hinnangul on eriti oluline õpetada ülikoolides tulevastele inseneridele ja tehnoloogidele, kuidas ühte leiutist vormistada. «Selline suhtumine tõstaks ka
leiutamise taas järje peale ja võimaldaks senisest tõhusamalt kaitsta meie Eesti intellektuaalset omandit,» lisab Siemann.
HTMi kantsler Janar Holm, kellele Siemann oma eelmisel nädalal saabunud kirja adresseeris, ütles, et vastatud leiutajale veel ei ole. Holmi sõnul on iseküsimus, kas intellektuaalse omandi õpet päris eraldi ainena vaja on, kuid läbiva teemana jookseb see läbi erinevatest koolitundidest. «Selle peale on palju mõeldud ja eks seda ka praegu kooli õppekavades käsitletakse - ühiskonnaõpetuses, kirjanduses,» rääkis Holm. «Võib öelda, et sellega tegeldakse.»
Holm ütles, et õpetajaid hoitakse uute arengutega pidevalt kursis ja koostööd on tehtud näiteks ka Ameerika Kaubanduskojaga.
Ideesse hakata mööda koole ringi sõitma ja põhikooliõpilastele intellektuaalse omandi teemal presentatsioone korraldama, suhtub Holm pisut sekptiliselt. «Lihtsalt projektipõhiselt käia, see võib-olla kõige parem lahendus pole,» ütles ta. Idee pole Holmi hinnangul paha, kuid nõuaks süsteemset lähenemist.