Eesti saab kaks matemaatika riigieksamit

Foto on illustreeriv. Foto: Postimees/Scanpix

Nelja aasta pärast saavad õpilased tõenäoliselt valida, kas teevad kerge või raskema matemaatika riigieksami.

Raskem eksam oleks eelkõige see, mille abil selekteerivad ülikoolid uusi tudengeid, ning lihtsam jääks ülejäänutele, näitamaks, et nad on matemaatika kui reaalainete vundamendi piisaval tasemel omandanud.

Kaht matemaatikaeksamit lubava parandusettepaneku tegi haridusministeerium riigikogus arutluse all olevasse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõusse, samas kui alles äsja heaks kiidetud riiklikud õppekavad räägivad vaid ühest matemaatika riigieksamist.

Kuigi õppekavades sätestatu vastu tõstsid aasta alguses häält nii matemaatikaõpetajad kui ülikoolid, ei tähenda see ettepanek haridusministeeriumi õppekava talituse juhataja Ain Tõnissoni sõnul vaid nende soovidele järeleandmist.

Tema väitel pidi eksamikorralduse üldskeemi mingi hetk fikseerima, et seejärel detaile edasi arutada. «Kui minna väga täpse sõnumiga välja, kus on mõned küsimused aetud väga spetsiifiliseks, siis kipub üldpilt arutlejatel eest ära kaduma,» põhjendas ta.

Tõnissoni sõnul võtsid riigikogu kultuurikomisjoni liikmed ja huvirühmade esindajad idee neljapäevasel arutelul hästi vastu ning andsid mõista, et kui matemaatika riigieksam jääb kohustuslikuks, peaks seal saama valida kahe raskustaseme vahel.

Erinev aine, erinev eksam

Uute õppekavade kohaselt saab nimelt õppida matemaatikat kas tavalise (kitsa) või süvendatud (laia) kursusena ning vähemalt Eesti Matemaatika Selts leiab, et need on nii sisult, käsitluse sügavuselt kui käsitluslaadilt nii erinevad, et väärivad eraldi eksamit.

Tõnissoni sõnul on ministeeriumis hetkel läbi räägitud vaid üldpõhimõte ning detailid pannakse paika järgmisel nädalal.

Ta pidas siiski reaalseks, et uues süsteemis säilib paindlikkus - kui noor valib 10. klassis kergema matemaatikakursuse, kuid soovib hiljem minna ülikoolis õppima raskemat eksamit nõudvat eriala, siis saab ta ka eksami ümber vahetada. Tõnissoni väitel on sel juhul mõistlik lubada ka raskema asemel lihtsam eksam valida.

Lävend võib erineda

Kuigi riigikogu kultuurikomisjoni neljapäevasel arutelul osalenud jõudsid üksmeelele tõsta tulevaste riigieksamite lävend praeguselt 20-lt 50 protsendini, ei ole Tõnissoni sõnul kindel, et sama nõue hakkab kehtima ka raskema eksami puhul.

Tema väitel on ühtpidi hea, kui kõigil riigieksamitel on ühesugune selge lävend, kuid teistpidi tuleb taolise miinimumnõude puudumine kasuks ülikoolidele, aidates tippe paremini omavahel eristada. «See on see koht, kus hinne 4,78 hakkab eristuma hindest 4,8,» üritas ta tuua paralleeli koolitunnistusega.

Tõnissoni sõnul vajavad veel arutamist ka ülejäänud kahe matemaatika riigieksami seadustamisega seotud detailid, näiteks see, kas mõlemat eksamit saaks teha samal päeval ning kas osa küsimustest kattuks või oleksid ülesanded täiesti erinevad.

Matemaatika selts ei näinud oma jaanuaris riigikogu kultuurikomisjonile saadetud kirjas probleemi, kui mõlemaid eksameid saaks teha samal päeval. Samuti pooldasid nad põhimõtet, et õpilane võiks ise otsustada, kumma eksami ta valib.

Praeguste kavade kohaselt peaks saama uuele õppekavale toetuvaid riigieksameid teha esimest korda 2014. aasta kevadel.