Kirjanik Kaur Kenderi sõnul piirdub eestlase definitsioon endast sellega, et ta ei ole venelane.
Kender: eestlase definitsioon endast on mittevenelane
Kender rääkis Klassikaraadio saates «Räägivad», et Teine maailmasõda on läbi ja inimese identifitseerimine rahvuse järgi on moest läinud. «See on nii 20. sajand, et õudus tuleb peale,» märkis ta.
Kender tervitas Marko Mihkelsoni ideed hakata edastama Eesti uudiseid ka inglise keeles. «See tähendaks, et Eesti uudised muutuksid osaks mingist suuremast diskursusest ja ma loodan, et sellega koos kaob ära ka Teise maailmasõja ja rahvusluse valu,» rääkis kirjanik.
Kender tõi esile, et toimiva ühiskonna mudel on tema jaoks Šveits, kus kõik pannakse rahvahääletusele. Tema arvates on see ainus toimiv mudel, mis aitab inimesi siduda.
«Alguses võib oodata väga groteskseid tulemusi, aga siis lähevad asjad paika ja inimesed õpivad põlvkondadega ära, et nemad ise juhivad riiki,» põhjendas Kender. «Mida rohkem on rahvahääletusi, seda parem,» lisas ta.
Poliitik Indrek Saar (SDE) aga leidis, et sellise mudeli rakendamine Eestis tähendaks revolutsiooni, kus keegi haarab lipu ja paneb vales suunas jooksu. «Eesti tänastes traditsioonides tähendaks see, et kogu senine diskursus tuleb pea peale pöörata,» märkis ta.
Saare hinnangul võiks rahvahääletuse asemel pigem lihtsalt eelnõu koostamisse kaasata need sihtgrupid, keda uus seadus otseselt puudutab. «Praegu külvab pidevat lõhet valija ja valitu vahele see, et seadus tehakse ilma pikema aruteluta kiiresti valmis, pannakse kolm korda koputatuna Riigi Teatajasse üles ja siis hakatakse seletama, miks see seadus inimestele hea on,» rääkis Saar.
Kender nentis, et Eesti poliitikud ei tahagi rahvahääletust. Samas meeldib talle mõelda, et äkki on Eesti praegu samas olukorras, nagu oli Šveits kunagi pikka aega: «Neil olid Euroopa kõige sandimad naabrid üldse - ülimalt agressiivne Prantsusmaa oma idiootidest imperaatoritega ja haige Saksamaa eesotsas Hitleriga - hullemaid ja sõjakamaid naabreid annab välja mõelda».
Ometi asub Šveits Kenderi hinnangul praegu heaoluoaasi keskel. «Järsku on Eestis samamoodi ja meie järeltulijad vaatavad ka kunagi tagasi ega usu, et meie naabrid võisid halvad olla,» avaldas ta lootust.