Lapse (ema ei soovi lapse ega enda nime avalikustamist - toim) perearst oli kirjutanud lapse tervisekaarti täpsustavaid diagnoose, ilma teda nägematagi.
«Näiteks ma helistasin ja palusin saatekirja eriarstile, mille arst ka andis, aga samal päeval kirjutas ta tervisekaarti omalt poolt diagnoosi. Teine kord saatis ta lapse vereproovi andma ning taas kirjutas samal päeval ise täpsustatud diagnoosi, ilma analüüsi tulemusi teadmata,» imestas ema.
«Laps oli olnud pikalt haige ja meil oli oma varasemate kogemuste põhjal põhjust karta, et tema tervisekaarti tehtud valed sissekanded võivad hakata mõjutama teiste last ravivate arstide otsuseid, sest ega vanemaid usu ju keegi,» põhjendas naine, miks ta kohtutee ette võttis.
Esialgu palus patsient parandused teha perearstil endal, tema keeldumise korral pöördus sama palvega perearstikeskuse juhataja poole. Nende kinnitusel polnud muudatusi teha võimalik.
Järgmisena saatis pere avaldused perearstide üle järelevalvet tegevatele asutustele: maavanemale, haigekassale ja tervishoiuametile.
«Tervishoiuamet sellele avaldusele ei vastanudki, haigekassa vastas, et lapse tervisekaarti tehtud kandeid parandada ei saa ning maavanem teatas, et tema usaldab haigekassa arvamust,» refereeris naine tulemust.
Andmekaitse Inspektsioonile saadetud kirjast oli veidi enam kasu: nemad saatsid asja omalt poolt lahendamiseks tervishoiuametile koos põhjaliku selgitusega, miks nemad sisuliselt andmeid analüüsida ei saa. Alles seejärel vastas toonase tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna. Paraku polnud kaebajal sellest abi: Mardna teatas, et taotlus on alusetu ja õigusvastane.