Esimesest surmasõidust möödub täna sada aastat

1930. aastate lõpus kraavi sõitnud ETK kaubaauto. Foto: Eesti Maanteemuuseum

Eesti esimene surmaga lõppenud liiklusõnnetus juhtus 24. juulil 1908 Tallinnas, kus kohalik kivitööstur ei tulnud auto juhtimisega toime.

Õnnetus leidis aset kesklinnas Jaani kiriku lähistel, kivitööstur Einberg sõitis seal otsa 75-aastasele Villem Kullerile. Avarii ohver suri saadud vigastustesse järgmisel päeval.

Kivitöösturile määrati karistuseks kaks kuud vangistust ning teda kohustati maksma kannatanu omastele kahjutasu. Lisaks pidi Einberg istuma aasta jooksul pärast õnnetust igal pühapäeval kirikus altari ees eraldi pingis, näoga rahva poole. Pärast seda olevat Einberg muutunud kurvameelseks ning loobunud üldse autojuhtimisest.

Eesti Maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääski sõnul leidis maailma esimene surmaga lõppenud autoõnnetus aset 17. augustil 1896 Inglismaal Londonis.

Selle õnnetuse ohver oli 44-aastane kahe lapse ema Bridget Driscoll. Avarii põhjustas kogenematu autojuht Arthur Edsell, tema sõidukogemus piirdus kolme nädalaga. Samuti puudusid mehel juhiload.

Pärast uurimist tunnistati avarii õnnetusjuhtumiks ning Edsell pääses karistuseta. Õnnetuse ohvrit uurinud arst võttis õnnetuse kokku nii: «Ma usun, et seda sorti lollusi ei juhtu enam kunagi.»

Rohkem kui saja aastaga on liikluses hukkunud miljoneid inimesi, Eestis on ohvrite arv hinnanguliselt 10 000. (PM)