/nginx/o/2010/01/06/292566t1hcd8b.jpg)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et avalik-õiguslik ringhääling võiks veebikeskkonnas pakkuda uudiseid lisaks vene keelele ka vähemalt inglise keeles.
Mihkelson: meediakanalid võiks teha ingliskeelse veebi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis on pikema aja jooksul suhtutud infojulgeolekusse vähemalt näiliselt üleoleku ja ignorantsusega. See on teinud ka võimalikuks nende erisuste tekke meie inforuumis, millele on eriti pärast 2007. aasta aprilli korduvalt viidatud,» rääkis Mihkelson.
Tema hinnangul on riik vaatamata saadud õppetunnile suutnud seni veel väga vähe korda saata. «Mõelgem kasvõi sellele, milline on Eestit puudutava igapäevase informatsiooni kättesaadavus rahvusvahelises avalikus meediaruumis. Mitte just muljetavaldav, mida võiks ühelt e-riigi mainega riigilt oodata. Alles hiljuti küsis üks Harvardi Ülikooli politoloog minult, miks näiteks riigikogu ei taha oma igapäevauudiseid pakkuda ka inglise keeles.»
Mihkelson soovitas, et avalik-õiguslik ringhääling võiks veebikeskkonnas pakkuda uudiseid lisaks vene keelele ka vähemalt inglise keeles. «Eraväljaanded võiksid aga näiteks võtta eeskuju Helsingin Sanomatelt, kellel on olemas eraldi ingliskeelne rahvusvaheline netiväljaanne,» sõnas Mihkelson.
Ta möönis, et eraväljaande jaoks ei oleks ingliskeelne uudisteportaal suure tõenäosusega rahalises mõttes kasulik ettevõtmine. «Aga kui arvestada, et seeläbi tsiteeritaks väljaannet kindlasti ka välismeedias, oleks kasutegur täiesti olemas,» märkis Mihkelson.
Tema sõnul pälvis näiteks Postimees pärast venekeelse portaali avamist välismeedias varasemast rohkem kõlapinda. Samas ei pea Mihkelson eriti tõenäoliseks, et riik võiks mõnda eraettevõtet ingliskeelse portaali avamisel rahaliselt toetada. «Riigi hoovad käivad ikkagi avalik-õigusliku kanali kaudu,» märkis ta.
Tema kinnitusel on need mõistagi vaid üksikud vihjed seni vähe kasutatud võimalustele Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. «Mida parem on rahvusvaheline teadmine meie tegemistest, seda lihtsam on ka tõrjuda vajadusel riigi julgeoleku õõnestamiseks suunatud laimukampaaniat. Ükskõik, kust see siis ka ei lähtuks," ütles Mihkelson täna riigikogu ees.