/nginx/o/2007/12/14/12131t1hfb7e.jpg)
Ester Tuiksoo avaldas täna riigikogus toimunud välispoliitika arutelul arvamust, et Eesti peaks sõlmima Venemaaga piirilepingu, pöörama tähelepanu energiajulgeolekule.
Tuiksoo: Venemaaga tuleb sõlmida piirileping
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuiksoo rääkis, et alates taasiseseisvumisest lahutab Eestit ja Venemaad jätkuvalt ajutine kontrolljoon, mis on aga tänaseks juba viis aastat ka ELi ja Venemaa vaheliseks välis- ja tollipiiriks, millel puudub leping. «Aeg on senine ebamäärane olukord lõpetada. Kui valitsus ei suuda sisepoliitilistel põhjustel Venemaaga piirilepingut sõlmida, siis tuleb kasutada Euroopa Liidu võimalusi, tuginedes Lissaboni lepingule,» märkis Ester Tuiksoo.
Jaanuaris otsustas riigikogu alates 1. aprillist järk-järgult avada Eesti elektrituru. Vaatamata sellele, et väliministeeriumis on olemas eraldi struktuuriüksus energiajulgeolekuga tegelemiseks, ei sisalda elektrituru avamist käsitlev seaduseelnõu mingit sellekohast analüüsi.
«Kui keegi püüab väita, et elektrituru avamisel puudub seos energiajulgeolekuga, siis osundaks vaid paarile faktile. 28. jaanuaril 2010. aastal, kui riigikogu võttis vastu seaduse elektrituru avamise kohta, ilmus uudis, milles teavitati, et Vene riiklik energiakontsern Inter RAO asutas möödunud nädalal Eestis tütarfirma, eesmärgiga alustada energiakaubandust avaneval elektriturul. Inter RAO on Venemaa energeetika suurimaid eksportööre, tegutsedes 14 riigis. Kui siia kõrvale lisada info, et Venemaa kavatseb vahetult Balti riikide külje alla rajada oma uusi tuumajaamu ja eeltööd on jõudnud palju kaugemale kolme Balti riigijuhtide omavahelistest kõnelustest, siis peaks mõtlemisainet olema piisavalt,» lisas Tuiksoo.
Rahvaliidu fraktsiooni nimel esinenud Tuiksoo märkis, et nad on seisukohal, et sõjaline missioon Afganistanis tuleb asendada tsiviilmissiooniga ning Eesti võiks selles osas näidata omapoolset initsiatiivi.
«Sõjalise jõu kasutamine ei ole toonud lahendust ei Vietnamis, Iraagis ega too ka Afganistanis. Tsiviilohvrite arvu kasvamine tekitab uut viha ning ei aita kaasa konflikti lahendamisele. Eesti peaks koostöös koalitsioonipartneritega pingutama, et lõpetada sõjaline missioon võimalikult kiiresti,» lausus Tuiksoo.