/nginx/o/2008/03/09/24897t1hf26d.jpg)
Üks Setomaa kultuurielu eestvedajatest, ettevõtja Ahto Raudoja, selgitab homse Postimehe arvamusküljel, miks on joogikultuur kohalikus traditsioonis sama oluline kui laul või tants, ning et setu handsa on midagi hoopis erinevat kui suhkrupuskar.
Setomaa handsa ei ole puskar?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raudoja kirjutab, et Euroopa Liidu paljudes liikmesriikides võib kodustes tingimustest kangeid jooke valmistada, olgu see siis kalvados, palinka või slivovitš.
«Miks seal võib teha, ja kohati isegi müüa, aga meil ei tohi?» küsib autor avalikkuselt ja poliitikutelt.
Raudoja tuletab oma artiklis meelde, et handsa on üldjuhul vaid rukkist tehtud ning kaks korda läbiaetud jook.
«Kui jutt käib puskari seadustamisest, siis seda suhkrust (või kompvekkidest, tomatipastast või veel mingist poest ostetud jubedast toorainest) kokkukeedetud ollust me seadustada ei soovi,» täpsustab ta.
Ahto Raudoja arvamusartikkel ilmub homses Postimehes