Kutseharidusse lisandub lähiaastail tuhatkond õppekohta

Keevitus, üks kutseõppe erialadest. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kutsekoolide riiklik koolitustellimus aastateks 2010-2012 arvestab, et noorte huvi ametit õppida on ka lähiaastatel sama suur kui viimasel ajal, lisades ligi 1000 täiendavat õppekohta.

«Arvestame, et huvi kutsehariduse vastu on kahel järgneval aastal sama suur, kui möödunud aasta sügisel oli,» põhjendas kutsehariduse riikliku koolitustellimuse (RKT) töörühma juht haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse talituse juhataja Kalle Toom.

Sel aastal on riikliku koolitustellimuse kohtade arv kokku 24 333, mille hulgas 813 kohta erivajadustega õppijatele ja 348 koolituskohta vanglaõppe jaoks. Toom aga ütles, et tegelikult on õppijaid juba praegu kutsekoolides umbes 1700 võrra rohkem kui RKT ette näeb, kuigi aasta jooksul see veidi tasandub. «Miks me 2010. aastal ei saanud vastavalt tegelikule õppijate arvule koolitustellimust teha, sõltus riigieelarveseisust, mis oli varem vastu võetud,» põhjendas Toom.

Baasmaksumus vähenenud

Et tegeliku olukorraga sammu pidada, tõuseb järgneval kahel aastal RKT kohtade arv kutsehariduses ligi 1000 võrra. 2011. aastaks tellib riik 25 250 ja 2012. aastaks 25 292 koolituskohta.

Toom tõdes, et vastpidiselt õppijate arvule, mis sel aastal on märgatavalt tõusnud, on RKT eelarve kahjuks vähenenud. Sel aastal on kutseõppeasutuse koolituskoha baasmaksumuseks 19 745 krooni. Võrreldes möödunud aastaga on see vähenenud 5,8 protsendi võrra.

Suur huvi

«Tuleva aasta riigieelarvet ette valmistama hakates pöörame tähelepanu, et selline olukord ei korduks ja et kõigil, kes soovivad kutseharidust omandama hakata, oleks see võimalik,» kinnitas Toom.«Oleme uue RKTga suhteliselt rahul, sest saime õppekohti juurde ja saame avada ka kaks uut eriala,» ütles Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp.

Ta kinnitas, et Pärnu piirkonna näitel võib küll aasta-aastalt märgata huvi suurenemist kutsehariduse vastu. Tema sõnul toob ka praegune suur töötuse määr haridustee pooleli jätnud inimesi kooli tagasi.

«Eelmisel sügisel oli üle 100 õppijakandidaadi, keda me ei suutnud vastu võtta,» ütles Müürsepp, avaldades lootust, et ehk on huvilised sügisel uuesti proovimas. Sellest hoolimata on Pärnumaa Kutsehariduskeskuses praegu rohkem õpilasi kui RKT ette nägi. «Aga me ei ole nii palju üle võtnud, et hätta jääksime,» ütles Müürsepp.

Haridus esikohal

«Kui tekib küsimus, kas majanduslanguse tingimustes peaks RKTd vähendama, siis ilma erialase ettevalmistuseta on ju inimene veelgi vähem konkurentsivõimeline,» rääkis Toom, lisades, et väga oluline on praegu täiskasvanute koolitamine ja kutseõppeasutuste võime inimeste õppimishuvi rahuldada.

«Praegu pole 35 protsendil tööealisest elanikkonnast mingit kutsealast ettevalmistust ega kõrgharidust,» tõdes Toom. «Nad on läinud tööturule üldkeskharidusega, põhiharidusega või ilma selletagi.»

Ehitus langustrendis

«Kui majandus elavnema hakkab, on selge, et tööandjad eelistavad kvalifitseeritud tööjõudu,» selgitas Toom, miks töökohtade puuduse ajajärgul on vaja haridusse investeerida.

Toom rääkis, et enim kasvab RKT õppekohtade arv transpordi valdkonnas, mis tähendab peamiselt autoremondierialasid. Mõõdukas kasv on ka infotehnoloogi-, elektroonika- ja automaatikaerialadel. «Ehitus on jätkuvalt langustrendis, aga see pole mingi üllatus,» ütles Toom. Ülejäänud valdkondades tema sõnul suuri muudatusi pole.

Möödnud aasta novembri seisuga õppis Eesti kutsekoolides 27 945 õpilast, kellest 27 276 RKT kohtadel.