/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
/nginx/o/2009/04/21/166197t1hc92a.jpg)
Õiguskantsler Indrek Teder esitas möödunud aasta lõpus justiitsministrile seisukoha, et öist avalikus kohas viibimise keeldu rikkunud alaealiste karistamine peaks olema leebem.
Õiguskantsler: alaealiste liikumispiirang on nende kaitseks, mitte karistamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teder saatis mullu detsembris justiitsminister Rein Langile edasi Haapsalu linnapea pöördumise seoses alaealiste liikumisvabaduse piiramise karistusnormiga lastekaitse seaduses.
«Sisuliselt juhib Haapsalu linnapea tähelepanu puudustele lastekaitse seaduse regulatsioonis,» selgitas Teder kirjas.
Lastekaitseseadus viitab kehtetule seadustikule
Lastekaitseseadus näeb ette, et alla 16-aastaste öise üksi avalikus kohas viibimise keelu rikkumisel kohaldatakse haldusvastutust vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule.
Haldusõigusrikkumiste seadustik on aga kehtetuks tunnistatud juba alates 2002. aastast ning seega viitab lastekaitseseadus kehtetule normile kehtetuks tunnistatud seadustikus.
Teder selgitas Langile, et ei alusta normikontrolli menetlust, sest lastekaitseseaduse antud punkti vastuolu õigusselguse põhimõttega on ilmne.
Lisaks lastekaitse seaduse regulatsioonis esinevatele puudustele tähelepanu juhtimisele palus linnapea oma pöördumises ka õigusalaseid selgitusi karistustusseadustiku punkti kohta, mis käsitleb avaliku korra rikkumist.
Teder leidis, et ka sellega seoses peaks linnapeale vastama hoopis justiitsministeerium, kuid tuletas Langile meelde, et on ka ise justiitsministri poole pöördunud avaliku korra rikkumist käsitleva karistusseadustiku punkti põhiseaduspärasuse küsimuses. Tegemist on karistusseadustiku paragrahvidega 262 ja 263.
«Õiguskantsler asus juba 2004. aastal seisukohale, et põhiseaduspäraseks ei saa pidada olukorda, kus karistusseadustiku paragrahvid 262 ja 263 ei ava avaliku korra mõistet ega kirjelda avaliku korra kaitse eesmärgil karistusähvardusega keelatavaid tegusid,» selgitas Teder.
Kuna seda ei tee tema sõnul ka teised seadused, siis on taoline olukord vastuolus põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega.
Vastuseks õiguskantsleri ettepanekule lubas toonane justiitsminister avaliku korra rikkumisega seonduva regulatsiooni ümber töötada korrakaitseseaduse eelnõu väljatöötamise raames, tuletas Teder meelde.
Öine piirang peaks noori kaitsma
Käesoleval hetkel riigikogu menetluses olevate korrakaitse seaduse eelnõu ja korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõuga, mille eesmärk on avalikus kohas käitumise nõuete seaduse tasandil sätestamine, ei reguleerita Tederi sõnul alaealiste liikumisvabaduse piiranguga seonduvat.
Teder palus justiitsministril kaaluda, kas öist liikumiskeeldu rikkunud, kuid seejuures avalikku rahu mitte rikkunud noore suhtes peaks rakendama karistusõiguslikku mõjutusvahendit.
Õiguskantsler juhtis tähelepanu sellele, et liikumispiirangu paragrahv lastekaitseseaduses on kehtestatud lapse kaitsmiseks ning selle vastu eksimisel oleks mõistlikum rakendada alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud mittekaristuslikke mõjutusvahendeid.