/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/10/18/252367t1h1437.jpg)
Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul kipuvad Eestis valimissüsteemi muutused kahjustama lõpuks rohkem neid, kes reformi algatasid.
Saarts: valimisreformid karistavad meil muutjat ennast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suletud nimekirjade sisseviimine europarlamendi valimistel polnud kindlasti just edulugu. Vähemalt nende erakondade jaoks, kes selle muudatuse omal ajal algatasid,» rääkis Saarts.
«Arvan, et kogu sellest loost saaks õppida kahte asja: esiteks, ka poliitikutel on aeg-ajalt kasulik tunnetada ühiskondlikku konteksti, ning teiseks, valimisseaduste muudatused, mis on kantud omakasupüüdlikest ideedest, kipuvad vähemalt Eestis töötama bumerangina.»
Juba siis, kui kinniste nimekirjade seadust arutati, oli tema sõnul selge, et inimesed ei mõista, milleks reformida süsteemi, mis on igati sobilik ja toimib hästi.
Eurovalimised ongi Saartsi hinnangul Eestis ennekõike isikuvalimised. «Eesti inimene tahab valida soliidseid inimesi Brüsselisse - teda ei huvita (vähemalt antud valimiste juures) parteid ja ideoloogiad, seda enam, et viimaseid ei suudagi siin selgeid maailmavaatelisi eristusjooni välja mängida,» leidis politoloog.
«Poliitikutele oli see ka õppetund selles, et ei ole mõtet vastu võtta nn ühe mehe seadusi või püüda endale reegleid muutes soodsamat stardiplatvormi tekitada.»
Ta meenutas, et omal ajal püüti keeruka valimiskorraga välistada Arnold Rüütli saamine presidendiks.
«Edasine ajalugu näitas, et seesugune valimiskord töötas omaaegsetele kavatsustele vastupidiselt.»
Teise näitena tõi Saarts välja, et suletud nimekirjad kehtestati europarlamendi valimistel seetõttu, et vältida nn Toomas Hendrik Ilvese fenomeni kordumist, kes sai 2004. aasta eurovalimistel rekordtulemuse.
«Tulemus oli taas pöördvõrdeline - üks teine kandidaat lõi Ilvese häältesaagi kaugelt üle.»
2007. aastal algatati Tallinna valimiskorra muutmine ja paisutati kohtade arvu volikogus.
«Seaduse algatajatele ei toonud see muudatus valimistel mitte mingit kasu, pigem vastupidi,» meenutas Saarts.
«Nüüd siis on päevakorral plaan riigikogu ja kohalikke valimised ühildada. Taas minnakse valimiskorra kallale, et endale soodsamaid positsioone kindlustada. Kas varasematest pole tõesti mitte midagi õpitud ja soovitakse taas bumerangiefekti kogeda?» küsis politoloog.
Taas saab valida inimest
Ilmselt taastab riigikogu tänasel istungil avatud nimekirjade süsteemi Euroopa Parlamendi valimistel, muutuse peamine põhjus on rahva arvamus.
Valimistel mullu juunis sai parteinimekirjades hääletada erakondade vahel, mitte aga näidata eelistust nimekirjades olnud kandidaatide kohta. Seega otsustasid enamiku valitud eurosaadikuid sisuliselt parteid.
Selline valimiskord andis aga võimaluse esile kerkida üksikkandidaat Indrek Tarandil, kes kogus pea sama palju hääli kui võitnud Keskerakonna nimekiri.
Protestilaine mõjul asusid parteid üksteise võidu vana süsteemi taastama. Nüüdseks on erinevad, ent sama sisuga eelnõud ühendatud. Avatud süsteem vastab seletuskirja alusel «valijate ootustele ning aitab kaasa demokraatia edenemisele. Samuti on põhjendatud Euroopa Parlamendi valimissüsteemi viimine samadele alustele riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kasutatavatega».
Neli aastat tagasi leidsid suurerakonnad aga veel pikema loetelu põhjusi, et teha täpselt vastassuunaline muutus. Suletud nimekirjad Euroopa Parlamendi valimistel kehtestas riigikogu 2006. aasta novembris. Algatajaiks olid Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit.
Parteide toonasel põhjendusel pidid kinnised nimekirjad muutma valimissüsteemi lihtsamaks, «sest valijal ei ole vaja kaaluda samaaegselt kandidaadile ja erakonnale antud hääle koosmõju».
Teiseks, «erakondadel on parem ülevaade, kes tema liikmetest tegelikult on valmis viis aastat Eestist eemal elama ja töötama», kolmandaks pidi niisuguse valimiskorra puhul olema kandidaadi vastutus suurem ning lõpuks pidi kampaanias kuluma vähem reklaamiraha.
Keskerakonna eurosaadik Siiri Oviir, kes valiti Brüsselisse nii 2004. aastal avatud nimekirjade süsteemiga kui mullu suletud nimekirjadega, ütles eile, et tema on kogu aeg pooldanud avatud süsteemi. «Avatud süsteem on selgem ja läbipaistvam ning inimesed tahavad valida konkreetset isikut,» tõdes ta.
Oviir märkis, et suletud nimekirjade süsteem võib olla vähemtaunitav neis riikides, kus demokraatial ja poliitilisel kultuuril on olnud rohkem aega juurduda kui Eestis.
Sotside eurosaadik Ivari Padar ütles, et rahvas andis oma hinnangu suletud nimekirjadega poliitilisele eksperimendile valimistel. Suletud nimekirjade kehtestamine oli tema hinnangul «Reformierakonna ja Keskerakonna, kahe poliitilise liitlase omavaheline sobing».