/nginx/o/2009/04/22/167068t1h9f49.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas oma tänasel istungil saata täiskokku teisele lugemisele valitsuse algatatud seadusmuudatused, mis lihtsustavad delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimist ning sätestavad juurdepääsu avaliku elu tegelase isikuandmetele arhiivides.
Seaduseelnõuga tehakse muudatusi isikuandmete kaitse seadusse, avaliku teabe seadusse ja arhiiviseadusse. Eelnõule oli laekunud 10 muudatusettepanekut.
Komisjon otsustas kitsendada nende ametiisikute ja asutuste ringi, kellel on õigus juurdepääsupiiranguid kehtestada, jättes selle õiguse vaid otseselt riigi julgeolekuga tegelevatele ministeeriumitele ja nende allasutustele.
Riigi julgeolekuga tegelevaid isikuid puudutav teavet võivad asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada kaitseminister, siseminister, kaitseväe juhataja või riigisekretär.
Teise põhiseaduskomisjoni tehtud muudatusena täiendatakse avaliku teabe seadust sättega, mis annab kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi ning nende valitsemisala asutustele õiguse tunnistada enda koostatud analüüsid, hinnangud ja kokkuvõtted asutusesiseseks kasutamiseks juhul, kui need juba ei ole kaitstud riigisaladusega ja need puudutavad riigi kaitsevõimet ja julgeolekut.
Kolmanda muudatusena antakse välisministeeriumile õigus kehtestada teabe juurdepääsupiirang kokku kuni 20 aastaks välissuhtlust puudutavatele dokumentidele, mis võivad kahjustada Eesti riigi huve. Algses eelnõu oli selline õigus ette nähtud kõigile välissuhtlusega tegelevaile asutustele, sealhulgas ka omavalitsustele.
Põhiseaduskomisjon toetas ka Väino Linde esitatud muudatusettepanekut, mille kohaselt asutab valitsus oma määrusega isikuandmete töötlejate registri.