/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2008/12/21/108277t1h7f2c.jpg)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul mõjuvad Prantsusmaa kaitseministri sõnad, et külm sõda on läbi ja Prantsuse-Vene laevatehing tõestab Euroopa head läbisaamist uuenenud Venemaaga, kummastavalt.
Mihkelson: pilt ei ole võrreldes külma sõja aegadega oluliselt muutunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse kaitseministri Hervé Morini kinnitusel on riik nõus Venemaale soovi korral müüma ultramoodsa Mistral-tüüpi dessantlaeva. Samas vaid loetud päevad tagasi teatas Venemaa, et peab oma peamiseks välispoliitiliseks ohuks NATOt.
«Pilt ei ole ju siis võrreldes külma sõja aegadega oluliselt muutunud, kui Venemaa ei näe NATOt mitte partneri, vaid ohuna,» leidis Mihkelson.
Kuigi hetkel pole veel selge, kas Venemaa kavatseb osta ainult sõjalaeva kere või täisvarustuses aluse, on Mihkelsoni sõnul piisav hulk põhjuseid, miks Prantsusmaa ei peaks kummalgi juhul tehingut sõlmima.
«Küsimus ei ole ainult selles, et oluliselt võib muutuda julgeolekupilt Venemaa vahetus läheduses Läänemerel ja Mustal merel, vaid nelja laeva omandamine tähendaks väga tõsist julgeolekuriski ka NATO-le endale,» märkis Mihkelson.
Tema sõnul peaksid juba ainuüksi Vene mereväe ülem Vladimir Võssotski sõnad, et Mistral-tüüpi laevaga oleks Gruusia-operatsioon väldanud vaid 40 minutit, prantslased sügavalt mõtlema panema.
Nelja moodsa laeva omandamine võimaldaks Mihkelsoni sõnul Venemaal juhtida ja läbi viia väga laiaulatuslikke sõjalisi operatsioone.