/nginx/o/2008/12/10/103732t1h6a3c.jpg)
Justiitsminister Rein Lang ütles täna riigikogus kriminaalpoliitika arengusuundadest ülevaadet andes, et üldkasulik töö on väga hea alternatiivkaristus, kuid kahjuks on riik ja riigiettevõtted väga tagasihoidlikud tööandjad.
Lang: riik on tagasihoidlik tööandja ÜKT-tegijatele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üldkasulikule tööle suunatakse enamasti kergemad kurjategijad - roolijoodikud ja vargad. Tööandjate tagasiside näitab, et üldkasulik töö on väga hea alternatiivkaristus,» oli justiitsminister rahul.
Tema sõnul ollakse ühiskasuliku töö tegijatega rahul, aga riik ise ja riigile kuuluvad ettevõtted on olnud tagasihoidlikumad tööandjad. «Näiteks minu meelest RMK või ka Eesti Raudtee võiksid märksa rohkem olla nendele inimestele tööandjaks,» sõnas Lang, pidades põhjuseks eelarvamusi ja ka mugavust.
Ta tõi välja statistika, et 65 protsenti Eesti inimestest ei taha töötada kollektiivis, kus on kriminaalse taustaga inimene.
Lang tõi võrdluseks näiteks Washingtoni, mis 60-sentimeetrise lumekihiga võideldes suunas kergemate kuritegude eest vanglasse mõistetud kurjategijad tänavatele lund rookima. «See julge samm ei võidaks Eestis palju populaarsust,» nentis Lang. «Muide, Washingtonis lund rookinud kurjategijad ei ole võrreldavad sellistega, kellele määratakse karistuseks üldkasulik töö. Vanglas on ikka karmimad kujud.»
Samas paneb justiitsministeeriumi analüüsi andmeil vaid 11 protsenti üldkasulikule tööle suunatud kurjategijatest aasta jooksul toime uue kuriteo.
Ka väärtegude eest
Justiitsministeeriumis valminud eelnõu soovib laiendada elektroonilist valvet ja võimaldaks seda kohaldada ka väärtegude puhul, mida Lang peab väga oluliseks. «Selmet konutada kongis, teeb inimene midagi ühiskonnale kasulikku, näiteks koristab tänavaid ja maanteeääri või sorteerib prügi,» märkis ta, lisades, et eelnõu on jäänud kahetsusväärselt kauaks riigikogu õiguskomisjoni menetlusse.
«Siin käib vaidlus, et kes peaks seda korraldama ja justiitsministeerium on veendumusel, et selle korraldusliku poolega peab tegelema politsei, nii nagu ta täna tegeleb arestimajade töö korraldamisega,» lausus Lang. Politsei aga leiab, et see võiks olla kriminaalhoolduse ülesanne. «Justiitsministeerium vaidleb sellele vastu, et tegemist ei ole mitte kriminaalkuriteo toime pannud isikutega, vaid väärteo toime pannud isikutega,» selgitas justiitsminister.