/nginx/o/2008/07/17/57888t1he051.jpg)
Poliitikute mõte hakata kokku hoidma õpilaste tasuta koolilõuna arvelt kajastab Viljandimaa omavalitsusjuhtide väitel valitsuse appihüüdu.
Vallajuhid näevad valitsuse kulude kärpimise ideedes appikarjet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on küll viimane asi, mille kallale minna,» leidis Suure-Jaani vallavanem Maie Käba koolilõunate raha kärpimist Sakalale kommenteerides. Käba mõtet toetas Tarvastu vallavanem Alar Karu, kes nimetas laste toetuste vähendamist väga valeks sammuks.
Kõik «Sakalaga» vestelnud omavalitsusjuhid avaldasid lootust, et tegemist on ajakirjanduse vahendusel avalikkuse ette jõudnud pooliku ideega ja valitsus seda teed siiski ei lähe.
Vaidlused alles kestavad
Valitsusliidu eelarvekõnelustest on avalikkuse ette jõudnud mõte vähendada õpilaste koolitoidu summat poole võrra. Haridusministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhataja Tarmu Kurm rääkis, et seni on koolitoidu toetuse summa vähendamist vaid arutatud, kuid vaidlused selle üle kestavad.
«Ka meieni on jõudnud kuuldused, et valitsuskabinetis on arutatud võimalust vähendada järgmisel aastal koolilõunate raha 125 miljoni krooni võrra,» tunnistas Kurm. Et tegemist on alles poliitikute vaidlusega, ei saa ministeeriumi ametnikud neid kavasid kommenteerida.
Alar Karu ütles, et ehkki ametlikku otsust pole tehtud, ei pea ta sellise kava rakendamist võimatuks. «Omavalitsused ei usalda enam riiki,» nentis ta. «Sellised juhtumid, kus riik annab kohustused omavalitsuste kanda ja hüppab seejärel toetustega alt ära, on sagenenud.»
Karu tõi näiteks hiljutise sotsiaaltoetuste summa kadumise. «Meie vallalt võeti ära 1,6 miljonit krooni, poliitikud rääkisid aga, et valdadel on endiselt võimalik abivajajaid toetada.»
Suured vallad laste toitmisest ei loobu
Nii Suure-Jaani kui Tarvastu valla juht on seda meelt, et kui riigi abi koolilõunate pakkumises peaks kaduma või olulisel määral vähenema, üritavad nemad leida vajaliku raha oma eelarvest.
Võhma linnapea Avo Põder ei tahtnud eile veel oletusi teha, kas väikelinn leiab oma eelarvest raha koolilõunate eest maksmiseks.
«Seda peab otsustama volikogu,» lausus ta. «Kindlasti suudaksime tasuta lõunaid pakkuda, kuid meil tuleb tõsta ka lasteaednike palka ja soovime investeerida.»
Tasuta koolitoidu nimel teevad omavalitsused suuri kulutusi juba praegugi. Kui riigilt saab iga linn ja vald ühe lapse koolilõuna tarvis veidi üle 12 krooni, siis ühe toidukorra omahinnaks kujunes kevadel enamasti ligi 18 krooni.
Terviseedenduse spetsialist Elo Paap kinnitas, et tasuta koolitoit on äärmiselt vajalik ning selle tasuta pakkumine on ka lapsed sööklasse toonud. «See on justkui kambavaim, et kui teised lähevad, lähen mina ka,» arutles ta. «Toitu jäetakse järele väga vähe.»
Paap kiitis eriti Kildu ja Karksi-Nuia kooli, sest seal on hakatud lõunale lisaks pakkuma kerget hommikusööki.
Karksi-Nuia kooli meditsiiniõega vesteldes sai Paap teada, et pärast hommikusöögi pakkumist on tunduvalt vähem neid lapsi, kes kaebavad kooliõele peavalu. «See on tugev argument,» leidis ta.