online
Remmel eutanaasiast: inimesed põgenevad kriisist, mitte elust
Tänan lugupeetud oponente huvitava ja sisuka väitluse eest! Ilma teieta poleks õnnestunud ka minul omi seisukohti nii kiiresti põhjendatult esitada.
Võttes kokku teie argumendid, leian, et jääte kindlaks oma algsele seisukohale, et iga inimene peaks saama võimaluse oma elu võtta või teistel seda teha lasta. Ka paljud arstid ja sõjaväelased on tunnistanud, et alguses arvasid nemadki nii, aga mida enam nad reaalse eluga kokku puutudes kogemusi omandasid ning surijatega neid aidata püüdes tegelema pidid, seda enam kujunes neis veendumus, et eutanaasiasoov on pigem inimliku kriisi olemusest tulenev katse loobuda niisugusest elust, mitte elust kui niisugusest.
Nõnda olen ka mina veendunud, et inimelu ei peaks teiselt inimeselt võtma. See ei ole inimõigus, vaid Jumala õigus. Inimene ei saa mängida Jumalat.
Inimene peab jääma inimeseks, hoolides teisest kuni lõpuni ja uskuma siis, et pärast kurba lõppu on ka veel õnnelik lõpp. Teisiti elada ja surra oleks ebainimlik. Nii arvan ma eetikuna ja ka lihtsalt kristlasest inimesena.
Tänan kõiki eestimaalasi, kes enne mind, nüüd ja praegu, aga ka veel pärast mind sarnaste veendumustega elu nimel elavad!