/nginx/o/2009/08/07/218067t1hf267.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas saata riigikogu suurde saali esimesele lugemisele seadusmuudatuse, mis lisaks püsiasustusega väikesaarte seadusesse ka Pakri saared.
Pakri lisamine püsiasustusega saarte hulka seab riigile lisakohustuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siseministeeriumi esindajad vabariigi valitsuse esindajana küll seda eelnõu ei toetanud, sest praegu valmistatakse ette tervikuna väikesaarte seaduse uut redaktsiooni ette, kuid meie jaoks ei olnud see argument ja otsustasime eelnõu ikkagi edasi menetleda,» rääkis põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.
Põhiseaduskomisjon pidas otstarbekaks seaduse jõustumist järgmise aasta 1. jaanuarist, sest siis saab riik planeerida uued kulud ka uude riigieelarvesse.
«Arvestasime, et Pakrite lisamine püsiasustusega väikesaarte seadusse toob riigieelarvele orienteeruvalt 200 000 - 300 000 kroonise lisakoormuse, millega riik saarte arengut toetab,» sõnas Linde.
Praegu elab Pakritel kolmes talus aastaringselt viis püsiasukat. Pakri saarte üldplaneeringu järgi on ette nähtud Suur-Pakril nelja ja Väike-Pakril kolme küla väljaehitamine.
Linde sõnul annab saarte lisamine seadusse elanikele kindlamad tagatised - elektrifitseerimise, keskkonnakaitse ja saartele ligipääsu osas. Linde lisas, et keskkonnaminister Jaanus Tamkivi toetas kindlasti Väike- ja Suur-Pakri saarte lisamist loetellu.
Eesti Energia kava rajada Suur-Pakrile tuumajaam ei ole Linde sõnul selles kontekstis käsitletav. «See ei olnud täna selle eelnõu arutamisel teemaks ja neid kahte asja kokku viia oleks minu meelest meelevaldne,» arvas Linde.
Püsiasustusega väikesaarte seaduse eesmärk on ajaloolise inimasustuse taastamine Eesti väikesaartel. Seadus on kehtinud kuus aastat, praegu kuuluvad nimistusse Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi ja Vormsi.
Seletuskirjas märgitakse, et näiteks Ruhnu, Manija, Abruka ja Kihnu kogukonnad on tänu väikesaartele sätestatud erisustele suuremaks ja elujõulisemaks muutunud.