/nginx/o/2010/02/08/308513t1h5d4e.jpg)
Haigekassa on teinud Tallinnas Pirita ja Meditiimi perearstikeskustele ettekirjutuse lõpetada patsientidelt omaosalustasu võtmine, sest see on seadusega vastuolus, kuid sellest hoolimata küsivad mõlemad perearstikeskused visiidile pääsu eest raha edasi.
Haigekassa avalike suhete juhi Evelin Koppeli sõnul menetles haigekassa 2009. aastal Pirita perearstikeskuse ja Meditiim perearstikeskuse haldustasusid, kirjutab ajaleht Pealinn. Sellegipoolest küsivad mõlemad perearstikeskused siiani oma patsientidelt omaosalustasu - Pirital peab perearsti visiidile pääsu eest maksma 10 ja Meditiimis 15 krooni.
Koppel rõhutas, et igasugune omaosalustasu võtmine perearsti poolt on seadusega vastuolus. «Kui patsient tuleb perearsti vastuvõtule, ei tohi arst visiiditasu küsida,» ütles ta. «Seda ka siis, kui visiiditasu küsitakse peidetud kujul, nimetades seda sussi-, bürootarvete, praksise üüri või muu tasuks. Ka pole arstil õigust küsida nn vabatahtlikku tasu (annetust) visiidi eest.»
Vaese patsiendi vältimine?
Eesti Patsientide Esindusühingust öeldi, et ka neile on tulnud kaebusi ebaseadusiku omaosalustasu võtmise kohta. «Sellise tasu küsimisega pannakse inimesele psühholoogiline surve - kui ei meeldi maksta, vali teine arst,» märkis patsientide esindusühingu infojuht Anne Veskimeister.
Ta nentis, et siin võib olla tegemist varjatud elitaarsuse tekitamisega - perearstid tekitavad osalustasu küsimisega kunstlikult vähem probleemset klientuuri. Uuringud näitavad, et vaesemad inimesed on tavaliselt haigemad ja käivad seetõttu tihemini arsti juures.
«Samuti on taolise visiiditasuga hädas lapsevanemad, kes samuti tavalisest tihemini perearsti külastavad,» märkis Veskimeister. Ka väike omaosalustasu perearsti juurde pääsemise eest võib nende jaoks olla otsustavaks põhjuseks arsti vahetada, tasu võtval arstil aga on üks probleemne patsient vähem.
Patsient võib visiiditasu tagasi nõuda
Juhul, kui patsient teadmatusest siiski maksab perearsti visiidile pääsemise eest, soovitavad nii patsientide esindusühing kui ka haigekassa perearstilt visiiditasu tagasi nõuda. Kui seda tagasi maksma ei soostuta, võib patsient, kui tal on olemas maksmist tõendav tšekk, pöörduda haigekassasse õigust nõudma.
«Arstil on kohustus väljastada iga makse puhul kviitung,» selgitas Koppel. «Kui inimesele tundub, et ta poleks pidanud tasu maksma või võeti seda liigselt, soovitame esitada haigekassa piirkondlikule osakonnale tšekk ja avaldus, kus kirjeldatakse juhtumit.»
Perearstil on õigus küsida tasu kuni 50 krooni koduvisiidi eest. Alla kaheaastaste laste ja enam kui 12. nädalat rasedate naiste puhul on ka koduvisiit tasuta.
Kuna riigi kärpekääre said tunda ka perearstid - nende rahastamine vähenes 6 protsendi võrra, tegi Eesti Perearstide Selts möödunud aasta lõpul sotsiaalministeeriumile ettepaneku kehtestada võimalus võtta patsiendilt 50-kroonist visiiditasu. Eesti perearstide selts kinnitas ka nüüd, et enamiku perearstide arvates oleks teatud väikese omaosaluse kehtestamine perearsti ambulatoorse vastuvõtu eest vajalik. Praegu aga ei ole visiiditasu küsimine seaduslik.