Kohus ennistas lahti lastud kriminaalhooldaja tööle

Tallinna vangla söökla. Foto: Toomas Huik

Lisatud Tallinna vangla täpsustus!

Tallinna vangla direktor Erkki Osolainen vallandas läinud suvel üle kümne aasta laitmatult kriminaalhooldusametnikuna töötanud Sirje Tröneri põhjusel, et ametniku tegevusetus võimaldas ta hooldusalusel Marko Lemsalul inimese tappa, kirjutab Tiiu Põld.

Tröner (63) ei jäänud vangladirektori käskkirja peale käed rüpes ootama. Ta kaebas selle Tallinna halduskohtusse, nõudes enda tööle ennistamist ja töötasu, mis jäi töölt sunnitud puudumise tõttu saamata. Kohus rahuldas Tröneri kaebuse.

Tröner sai vangla üle võidu läinud neljapäeval. Kohus tunnistas vangladirektori käskkirja seadusevastaseks. See tähendas Tröneri viivitamatut tööle ennistamist. Samuti tuli talle kahe kuu eest saamata jäänud palk otsekohe välja maksta, ülejäänu hiljem. Lisaks sellele mõistis kohus vastaspoolelt välja Trönerile riigi õigusabi korras määratud kaitsja Anti Aasmaa kulud.

Möödunud reede hommikul oli Tröner taas tööl, kohtuotsus igaks juhuks taskus. Kuigi abikaasa oli talle kodus öelnud, et nagunii sulle vana tööd ei anta, võta parem lumelabidas kaasa, Tröner meest ei kuulanud. Ometi läks see ennustus päeva alguses täide.

«Reede hommikul olin ma ühel, õhtul teisel planeedil,» rääkis Tröner. «Hommikul öeldi, et hetkel pole mulle tööd ja mingu ma ära, sest kohtuotsus kaevatakse nagunii edasi.»

Koju Tröner siiski ei läinud ega hakanud ka lund rookima. Ta kurtis hoopis oma muret advokaat Aasmaale. Pärastlõunal teatati Trönerile, et vangladirektor lubas ta varem koju.

«Läksin siis,» lausus Tröner. «Õhtul helistati vangla personaliosakonnast ja öeldi: tulge  8. veebruari hommikul tööle, hakkate kadunud hingi otsima ja nende toimikuid korrastama. See oli väga hea uudis.»

Kes teab, kuidas Tröneri esimene tööpäev pärast seitsmekuulist pausi oleks lõppenud, kui advokaat Aasmaa poleks saatnud vangla direktorile e-kirja, milles ta kohtuotsuse täitmist meelde tuletas.

Aasmaa kirjutas: «Eesti Vabariigis on kohtuotsused täitmiseks kõigile, sealhulgas ka Tallinna vanglale. HKMS (halduskohtumenetluse seadustik – toim) § 98 lg 3 sätestab, et kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdi olevale protsessiosalisele trahvi kuni 100 000 krooni.»

Advokaat lisas, et annab Tallinna vanglale uue tähtaja kohtuotsuse täitmiseks. «Kui Trönerit ei lubata tööle ka järgmisel tööpäeval (täna – toim), teavitame asjast Tallinna halduskohut ja palume rakendada Tallinna vangla suhtes rahatrahvi,» seisis kirjas.

Postimehele ütles Aasmaa nii: «Mis siin enam kommenteerida. On lihtsalt uskumatu, et sellised asjad juhtuvad 2010. aastal.»

Aasmaa sõnul on õigusriigis paratamatu, et kui distsiplinaarvastutust hakatakse kohaldama otsitud põhjustel, siis kohtud sellised karistused hiljem õigusvastaseks ka tunnistavad.

Justiitsministeeriumi taasühiskonnastamise talituse juhataja Rait Kuuse sõnul hakkas vangla Tröneri tegevust uurima pärast Lemsalu veretööd. Distsiplinaarmenetluse ajal oli selgunud, et Tröner sai Lemsalu kriminaalhoolduse ajal teada, et tolle kohta on tehtud politseisse mitu avaldust ja sellega seoses alustatud ka kriminaalasi.

Kuuse nentis, et lisaks sattus Lemsalu kriminaalhoolduse ajal purjuspäi vägivallatsemise pärast arestimajja, kuigi kohus oli tal alkoholi tarvitamise keelanud. «Kuigi Lemsalu rääkis arestimajja sattumisest Trönerile, ei uurinud Tröner politseist järele, miks see juhtus ega küsinud seda ka Lemsalult,» rääkis Kuuse.

Ka sai Tröner Kuuse sõnul teada, et Lemsalu rikkus kohtu keeldu suhelda teiste kriminaalkorras karistatutega, ent ta ei teinud kohtule vastavat ettekannet. «Kui Tröner oleks kohtule hooldusnõuete rikkumiste pärast ettekande esitanud, oleks kohus saanud Lemsalu vanglasse saata ja sellega tapmise ära hoida,» leidis Kuuse.

Ja kuna halduskohtu otsus on Kuuse sõnul keskendunud Tröneri rikkumiste aegumisele ning sellele, kas talle langetatud karistus oli liiga range, tahab Tallinna vangla, et vaidlusele annaks hinnangu ka ringkonnakohus. Just sellepärast kaevataksegi otsus edasi.

«Kuna kriminaalhooldaja ei jälgi oma hooldusalust ööpäev läbi, ei saa ta ka vastutada kõige eest, mida too teeb,» möönis Kuuse. «Kuid kriminaalhooldaja vastutab oma tegemata tööde eest. Ja mõnikord võivad tema tegematajätmised kaasa aidata sellele, et hooldusalusel õnnestub uus kuritegu teha.»

Tröneri sõnul oli tal kriminaalhooldusametnikuna enam kui 60 hooldusalust, kes elasid neljas linnas ja üheteistkümnes vallas, seega vaata et saja ruutkilomeetri suurusel territooriumil. Vaatamata sellele Trönerile see töö meeldis.

Kuuse sõnul on vanglateenistuses 210 kriminaalhooldusametnikku, kusjuures mehi on nende seas umbes 13 protsenti. Meeste vähesus tuleb Kuuse sõnul sellest, et kriminaalhooldajaid leitakse tavaliselt nende ülikoolierialade lõpetanute hulgast, kus õpib rohkem naisi.

«Meile naiste suur osakaal selles ametis muret ei tee,» nentis Kuuse.

Tema sõnul pole kriminaalhooldajad jooksikud. Läinud aastal lahkus sellest ametist vaid üheksa inimest. Mineku põhjustena nimetas Kuuse isiklikku elu, õppimist ja karjäärivõimalust mõnes teises riigiasutuses. Distsiplinaarkorras vabastati eelmisel aastal neli ametnikku. Ühel juhul oli põhjuseks dokumendi võltsimine, kahel sobimatu suhe hooldusalusega.

«Kui meil on vaja leida uut kriminaalhooldajat, pole probleemiks mitte kandidaadi leidmine, vaid ametikohale esitatavad kõrged nõudmised,» lausus Kuuse. «Tarvis on haridust, ettevalmistust ja missioonitunnet.»

Tingimisi vabastatud süüdimõistetud
•    1. veebruaril oli kriminaalhooldusaluseid 8336.
•    22. maist 2007, mil paigaldati esimene «võru», on elektroonilise valve all olnud 471 meest ja 21 naist. Praegu on elektroonilise valve all
43 meest.
•    Aastail 2007–2009 lõppes kriminaalhooldus positiivselt ligi 80 protsendil juhtudest.
•    Negatiivselt lõppenud kriminaalhoolduse põhjuseks olid enamasti uued kuriteod ja erakorralised ettekanded selle kohta, et tingimisi vabastatu rikub kriminaalhoolduse tingimusi – näiteks ei pidanud kinni määratud kohtumiste graafikust, tarvitas alkoholi jms.

Mees, kes otsis pahandusi

Sirje Tröner ütles oma kunagise hooldusaluse Marko Lemsalu kohta, et see mees lihtsalt oskas sattuda igasugustesse jamadesse.

Tröner kantseldas tänavu 5. mail oma 30. sünnipäeva vanglatrellide taga tähistavat Lemsalut kaks aastat. Alates sellest päevast, mil Lemsalu Murru vanglast ennetähtaegselt, elektrooniline võru jala ümber, vabaks sai kuni mullu 16. märtsini, mil Pärnu maakohus meest tuttava tõukamise eest mõnekuulise vabadusekaotusega karistas. Kohtuotsus jõustus 24. märtsil.

Ent kuna kohus varem neli korda karistatud Lemsalut siis vangi ei saatnud, vaid usaldas teda – andis paar nädalat hingetõmbeaega töölt lahtivõtmiseks ja muude asjade sättimiseks –, oligi Lemsalu mullu 5. aprillil vaba mehena Riisipere-Tallinna elektrirongis. Kahjuks, sest sel õhtul kella kümne ajal pussitas ta rongis ühe 24-aastase noormehe surnuks.

«Lemsalu tabati samal päeval pool tundi enne südaööd Tallinnas Narva maantee kandis sihitult uitamas,» rääkis Tröner. «Tal olid samad riided seljas ja ta oli kas alkoholist või narkootikumidest uimane.»

Tröneri väitel ei oska ta öelda, mis Lemsaluga nende nädalate jooksul juhtus, mil ta vanglasse mineku aega parajaks tegi. «On müstika, et ta sel ajal nii kiiresti
alla käis,» lausus Tröner. «Nähtavasti ta lagunes hingeliselt.»

Tröneri sõnul oli Lemsalu Murru vanglas ja hiljem vabaduseski kõva töömees, kes ei joonud ega tarvitanud narkootikume.  «Kuigi Lemsalu oli füüsiliselt väga tugev, oli ta vaim nõrk,» tõdes Tröner.

26. jaanuaril karistas Harju maakohus Lemsalut tapmise eest 12-aastase vangistusega, millele liideti juurde varasem kandmata karistus – kaks aastat, kaheksa kuud ja viis päeva. Lemsalu tunnistas süüd, kuid väitis, et ei mäleta pussitamisest midagi. Tema kaitsja hinnangul pani mees kuriteo toime afektiseisundis. (PM)

Tallinna vangla direktori Erkki Osolaineni täpsustus

Artiklist «Hoolealuse jõhker kuritegu jättis ametniku tööta» võib jääda mulje, nagu poleks Tallinna Vangla ilma Sirje Tröneri advokaadi kirjata kohtuotsust täitnud.

Tallinna vangla peab vajalikuks rõhutada, et Sirje Tröneri tööle ennistamine leidis aset igati seaduslikult.

Kuna kohtuotsus tehti 4. veebruari õhtul, siis tuli Tröneri ennistamisel kiiresti ümber paigutada tema kohale tööle pandud ametnik ja vormistada Tröneri paberid. Vangla pidas nõu otsuse teinud kohtunikuga, kes leidis, et Tröneri tööle vormistamine 8. veebruaril on igati nõuetekohane. Sellest anti juba 5. veebruaril teada ka Tröneri advokaadile Anti Aasmaale. Alates esmaspäevast on Tröner tööl ja tegeleb kriminaalhooldusosakonna asjaajamise korrastamisega.

Selle kohtuotsuse täitmine ei sõltunud kuidagi advokaadi kirjadest, lisas Osolainen.