/nginx/o/2009/11/27/273669t1h0afb.jpg)
Eesti kavatseb oodata võimaliku keemiarelvade uputamise kohta Läänemerre ära Rootsi valitsuse uurimise tulemused.
Eesti ootab keemiarelva uputamise osas ära Rootsi valitsuse uurimise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv rääkis Kuku raadio saatele «Päevapilk», et Eesti küsis ametkondadevaheliselt täiendavat informatsiooni ja Rootsi on lubanud väidet uurida.
Liiv lisas, et Eesti plaanib küsida informatsiooni ka Läti käest. Samas kinnitas Liiv, et 1990. aastate alguse tegevus Läänemerel on olnud teravdatud tähelepanu all ka Helcomis. Helsingi Komisjon ehk Helcom korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks.
Eesti esindajana kinnitab Harry Liiv, et tema teada pole keemiarelvade uputamine Gotlandi juurde ka Helcomis teemaks olnud, olgugi, et Helcomis tegutses sellel ajal ka merepõhja uputatud keemiarelvade töögrupp ning radioktiivset saastet käsitlenud töögrupp. Välistada Liiv midagi praegu veel siiski ei taha, kuna info on liiga värske.
Rootsi telekanal SVT edastas sel nädalal, et Venemaa uputas veel 1990. aastate alguses Läänemerre radioaktiivseid ja keemiajäätmeid. Saade toetus oma järeldustes kolmele Rootsi sõjaväeluure salajasele raportile, mille kohaselt uputas Vene armee keemiarelvi ja radioaktiivseid jäätmeid Gotlandi lähedale merre.
Jäätmed olid väidetavalt pärit Liepajas paiknenud Karosta mereväebaasist ja need visati laevadelt lainetesse ööpimeduses. Telekanali väitel olid Rootsi võimuesindajad ja teiste seas ka välisministeerium asjast teadlikud.