Riigikogu liikmed lasid hüvitada ka postmarke

Riigikogu liikmed lasksid hüvitada ka 5.50 eest postikulusid. Foto: Peeter Langovits

Enamik riigikogu liikmetele ette nähtud kuluhüvitistest on poliitikutel kulunud sõidukuludele, vähemal määral esinduskuludele, mille tasumiseks on raamatupidamisele esitatud mitmetuhandekrooniseid arveid. Aga on ka üksikuid, kes pole paljuks pidanud ka mõnekrooniste arvete esitamist.

Näiteks on riigikogu liige Jaan Kundla esitanud nii veebruaris kui juunis postikulude hüvitamiseks arve summas 5 krooni ja 50 senti. Sama suuri arveid on esitanud ka Nelli Privalova ja Raivo Järvi. Tegu on ilmselt väikseimate arvetega, mida riigikogu liikmed raamatupidamisse esitanud.

Toivo Tootsen on esitanud 6 krooni 50 sendi suurust postikulude arvet, sama on teinud Kalev Kotkas. Igor Gräzin on esitanud 7- ja 9-krooniseid postikulu kviitungeid.

Seevastu rekordi lõi Urmas Reinsalu, kellel läks postikuludeks aprillis 3644 krooni ja 24 senti. Ester Tuiksool kulus veebruaris postile 2438 krooni ja 35 senti.

Üldse kõige väiksema kuluhüvitiste arve tegi ilmselt Marek Strandberg, kelle mobiiliarve oli 1. detsembril vaid 77 senti. Aga näiteks 1. mail oli tal mobiiltelefoniga rääkimisele kulunud 7 krooni ja 7 senti, 1. juunil 1 kroon ja 87 senti ning 1. septembril 8 krooni ja 49 senti.

Ekspertiise ei tellinud keegi

Peale esinduskulude ja sõidukulude olid vähesed parlamendi liikmed teinud kulutusi lähetustele, veel vähemad majutusele. Vastavalt riigikogu juhatuse otsusele tuleb riigikogu liikmele kompenseerida välislähetused, mida pole tehtud riigikogu ülesandel. Majutust tohib hüvitada vaid fraktsiooni tööga seotud riigisiseste sõitude korral.

Mõned on teinud ka bürookulusid, millena saab esitada arveid bürooteenuste, näiteks paljunduse, samuti visiit- ja kutsekaartide tellimise või kantseleitarvete ja perioodika kulusid. Jüri Ratas torkab ses osas silma suurima summaga - kokku on ta aasta jooksul trükiseid tellinud 24 800 krooni eest. Suured trükiste kulud olid ka Ken-Marti Vaheril (ligi 8590 krooni).

Mitte keegi pole aga pidanud vajalikuks rahastada kuluhüvitiste summast seaduseelnõude koostamiseks vajalikke uuringuid või ekspertiise.

Aasta lõpuks jäi osa kulutusi tegemata kokku 40 riigikogu liikmel. Ülejäänud kasutasid ära kogu neile kuluhüvitisteks ette nähtud summa ligi 82 000 krooni.