/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/02/05/307401t1h022e.jpg)
NATO kaitseministrid leppisid kokku alliansi julgeolekuinvesteeringute programmi eelarve suurendamises, mis tähendab, et Eesti osamakse suureneb 2-3 miljoni krooni võrra.
NATO suurendab liikmete panust ühiskassasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgis Istanbulis toimunud NATO kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, millest võtab osa ka Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo, lepiti kokku Põhja-Atlandi alliansi ühiskassasse tehtavate sissemaksete suurenemises, kinnitas kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet Postimees.ee'le.
Kuimet selgitas, et tegu on julgeolekuinvesteeringute programmi eelarvega, mis on peamiselt mõeldud liikmesriikide infrastruktuuri arendamiseks.
«Kokku maksab Eesti NATOsse ligi 30 miljonit krooni aastas, sellest kolmandik läheb julgeolekuinvesteeringute programmi,» sõnas Kuimet. «Tänase otsusega suureneb Eesti osamakse sinna umbes 10 protsenti.»
Majanduskriis ja järjest rohkem ressursse nõudev Afganistani sõda on toonud rahapõua ka NATOsse, mistõttu peab organisatsioon leidma sõja kõrval raha ka alliansi riikidesse kaitseobjektide ehitamiseks.
Eesti saab küsimuse all olevast NATO julgeolekuinvesteeringute fondist tänavu kümme miljonit eurot (156 miljonit krooni) Ämari rekonstrueerimiseks. Ise maksab meie riik sinna kümme miljonit krooni.
Lisaks NATO ühisprojektide rahastamise suurendamisele, arutati samuti NATO reageerimisjõudude ja Afganistani operatsiooni tulevikku.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on viimastel aastatel suurenenud nii Afganistani operatsiooniga seotud kulud kui ka investeeringud liikmesriikide territooriumil olevatesse objektidesse.
«Seetõttu otsustati Istanbulis ühest küljest suurendada liikmesriikide panust ühisesse kassasse ning samas vajadusel reformide ka seniseid rahastamismudeleid. Kõik need sammud tagavad ühest küljest nii kollektiivkaitseks vajalike investeeringute jätkumise kui ka piisavad ressursid operatsioonide tarbeks,» ütles Aaviksoo.
Samuti arutasid kaitseministrid ka NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku ning leiti, et lähi-aastatel hakatakse senisest enam korraldama kollektiivkaitsele suunatud ühisõppuseid.
«NATO reageerimisjõudude õppused liikmesriikides muudavad terve alliansi nähtavamaks ja tõsiseltvõetavamaks ning seejuures on ka Eesti valmis võõrustama oma pinnal NRF-i allüksuste õppuseid,» sõnas kaitseminister Aaviksoo.
Afganistani osas kuulasid kaitseministrid ära Afganistanis tegutsevate liitlasvägede juhataja kindral Stanley McChrystali ettekande olukorrast, samuti viibisid kohtumisel ka Afganistani kaitse- ja siseminister.
«2010. aasta kujuneb Afganistanis kindlasti raskeks, kuid tagasihoidlikku optimismi tekitab möödunud aastal loodud tugevad eeldused olukorra parandamiseks. Esikohale jäävad siiski endiselt afgaanide enda omanikutunde suurenemine ning Afganistani julgeolekujõudude suutlikkus turvalisuse tagamist oma õlule võtta,» ütles Aaviksoo.
Istanbulist suundub kaitseminister edasi Münchenis toimuvale iga-aastasele julgeolekukonverentsile Wehrkunde. Pühapäeval alustab kaitseminister koos Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumistega kahepäevast visiiti Kosovos.
Eesti on liitunud enam kui 200 rahvusvahelise organisatsiooniga ning tasus möödunud aastal nende liikmemaksudeks kokku 3,233 miljardit krooni. Suurim oli liikmemaks Euroopa Liidule, mis ulatus 2,952 miljardi kroonini. Makse suurus sõltub riigi sisemajanduse kogutoodangust ning Euroopa Liidu eelarve kokkulepitud tulude ja kulude mahust.
Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud ja rahvusvahelised kohustused on aastast aastasse kasvanud, näiteks 2005. aastal kulus selleks 1,5 miljardit krooni.
Liikmemaksud asuvad eri ministeeriumide eelarveridadel, sest paljud organisatsioonid on seotud kindla valdkonnaga, näiteks põllumajanduse, hariduse või keskkonnaga.