Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Herkel: KGB möllab netifoorumites

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Oliver Tiks
Copy
FSB peamaja Moskvas.
FSB peamaja Moskvas. Foto: AFP / Scanpix

Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees riigikogus Andres Herkel hoiatab oma veebipäevikus venemeelsete avaliku arvamuse mõjutajate eest, kes propageerivad ametliku Kremli sõnumit üha aktiivsemalt internetikommentaarides.

Herkel viitab oma blogis hiljutisele Venemaa sõltumatu ostjate assotsiatsiooni uurimusele Komanda G (gosudarstvenniki), milles järeldatut ta peab igati tähelepanuväärseks.

Uurimuses märgitakse, et kui veel 1999. aastal oli neli viiendikku vene internetifoorumites avaldatud kommentaaridest liberaalse meelestusega, siis nüüd on kõik vastupidi – 80 protsenti toetab Venemaa vastandumist Lääne liberaalsele demokraatiale ning vaid 20 protsente esindavad demokraatlikke vaateid.

Teistsugune olevat aga olukord nende internetiküsitluste puhul, kus ühest arvutist saab hääletada vaid ühe korra – siis tõusevad ka demokraadid taas esile.

Uuringu koostajad teevad sellest järelduse, et venekeelsetes foorumites tegutsevad sihiteadlikud avaliku arvamuse mõjutajad, kelle selja taga seisab Kreml. «Agressiivsus, totalitarismi toetamine, antiamerikanism ja üldse sallimatus «teiste» suhtes on esimene, mis silma torkab,» kirjutab Herkel.

Tema sõnul on veel olulisem tähele panna, et seda mõjutusrühma iseloomustab korporatiivsus, ühtne infobaas ja ühesugused võtted massiteadvuse mõjutamiseks. Erinevalt teistest kommenteerijatest on nad foorumites ka peaaegu ööpäev läbi ning vahetavad tihti pseudonüüme.

«Neile ei valmista raskusi vahetada ka ideoloogiat vastavalt kursimuutusele Venemaa juhtkonnas. Siiski on muutumatu au sees KGB ja FSB,» märkis poliitik. Ideoloogiliste vaenlastena käsitletakse samas liberaalset Läänt, aga ka tšetšeene, ameeriklasi ja juute ning eriline viha saab osaks dissidentidele ja inimõiguste kaitsjatele.

Herkeli kinnitusel tekitab see uuring temaski tuttava tunde. «Olen tähele pannud, et iga kord, kui riigikogu vastav rühm teeb avalduse olukorrast Tšetšeenias või Georgias, käivitub Komanda G lokaalne aktiivsus vene Delfis,» tõdes IRLi fraktsiooni aseesimees.

Samas oleks tema arvates naiivne uskuda, et mõjuagentide tegevus piirdub üksnes venekeelse inforuumiga. Keeleoskuse korral võivad nad üritada silma paista ka näiteks eesti- või lätikeelses keskkonnas, sest KGB-FSB ammune ülesanne on «lähivälismaal» kand maha panna, selgitas poliitik.

Herkel lisas samas, et ilmselt on meie suuremates ajalehtedes rakendatud registreeritud kasutajate põhimõte ning internetilaimu avalik käsitlemine seda ofensiivi olulisel määral vaos hoidnud. Samuti polevat eesti inforuum samade võtetega mõjutatav kui venekeelne.

Mõjuagentide küsimus heidab aga tema arvates uut valgust hiljuti palju kõneainet pakkunud kohtuasjale Vjatšeslav Leedo versus Delfi, kus ühe argumendina, mida Delfi kaitseks kasutati, oli see, et internetikeskkonda ei saa üksiku huligaani tegevuse pärast vastutavaks teha, nagu ei saa panna maanteeametit vastutama liiklushuligaani tegude eest.

«Venemaa naabrust arvestades tuleb küsida sedagi, mida teha, et meie «maanteeamet» ei satuks KGB komandole teed sillutama?» nentis riigikogu liige.

Lisaks jätab ta õhku küsimuse, kaas antud teemal on laiem seos ka küberturvalisusega. «Äkki just seesama Komanda G ründaski aprillisündmuste järel Eesti arvutisüsteeme?,» küsis Herkel.

«Sõltumatute ostjate» kodulehel kurdetakse poliitiku sõnul aga ka seda, et pärast kolmeosalise interneti-analüüsi avaldamist rünnati nende arvutit viirustega ja meilid täideti rämpsuga.

Tagasi üles