/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2009/10/02/244236t1hb9a3.jpg)
Regionaalminister Siim Kiisler leiab, et pealinna seadusest on kasu ainult siis, kui leitakse mõni hea mõte, mida sinna kirja panna.
Kiisler pealinna seadusest: mida sinna kirjutada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiisler rääkis, et on Tallinna linnavalitsuses töötanud ning oli ka aastal 2000 linna võimukoalitsiooni liige. «Sel ajal oli koalitsioon Toompeal ja Tallinnas sarnane, kuid pealinna seaduse koostamist arutati väga tõsiselt. Aga asi jäi selle taha, et kellelgi ei tulnud ühtegi head mõtet, et mida sinna seadusesse kirja panna. Ei ole mõtet teha seadust, milles on kirjutatud, et Tallinn on pealinn.»
Minister usub, et võrreldes aastaga 2000 ei ole vahepeal midagi muutunud.
Ministri sõnul on teemat tõstatatud seoses linnapoolsete soovidega raha juurde saada. «Aga just sellest lähtuvalt, et pealinnaks olemise eest peaks saama kompensatsiooni,» täpsustas Kiisler.
Tema arvates oleksid teised linnad nõus pealinnaks olema ilma igasuguse kompensatsioonirahata. «Minu meelest on see ühele linnale nii suur eelis pealinn olla, et ma ei pea selle eest mingit täiendavat pealemaksmist küll õigeks.»
Kiisleri hinnangul paistavad Tallinna ja riigi vaidlused teistest enam silma seepärast, et pealinnal on oma suuruse ja suure eelarve tõttu võimalk ka erinevaid kohtuvaidlusi pidada. «Tallinn saab palgata kvalifitseeritumaid juriste, paremaid finantsiste ja sellepärast on tihti pildis just Tallina ja Toompea vastasseis.»