/nginx/o/2010/02/03/306162t1hd30a.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele, mille järgi annab iseseisvuspäeva puhul ja Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks 97 Eesti kodanikule või välismaalasele riiklikud autasud.
President annab teenetemärgi taas 97 inimesele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti tänab ja tunnustab inimesi, kes on teinud väga palju selleks, et meie riik oleks nii sisemiselt kui ka väliselt turvaline, et Eesti teadus, kultuur ja majandus oleksid tuntud mitte ainult kodumaal, vaid ka rahvusvaheliselt, et Eesti oleks edukas ja samas hooliv oma inimeste vastu,» ütles riigipea.
Riigivapi I klassi teenetemärgi saab eesti muusika suurkuju, helilooja Veljo Tormis.
Teenetemärk on tänu ja tunnustus tema elutööle koorimuusikaheliloojana, kes on suutnud anda uue hingamise eesti ja läänemeresoome rahvaste pärimusele, nende igivanale rahvalaulule ning kes on rõhutanud, et enda mõistmine ja tunnetamine on hädavajalik tasakaalu ja eluvõimelisuse säilitamiseks.
Eesti tänab ja tunnustab oma sõdureid, kes on vapralt võidelnud NATO operatsioonil Afganistanis.
Mõõkadega Kotkaristi teenetemärgi saavad kompaniid juhtinud kapten Ain Tiidrus, vastase tule all korduvalt haavatuid abistanud seersant Herman Kilk, mitmes lahingus leidlikkust ja otsustusvõimet ilmutanud vanemveebel Toomas Leets ja veebel Olavi Tonska ning Afganistanis raskelt haavata saanud kapralid Toomas Mikk, Marek Piirimägi ja Aare Viirmaa.
Teenetemärgi saavad ka kauaaegne noorsoopolitseinik vanemkomissar Marina Paddar, politsei kiirreageerimisjõudude koolitaja ja üks juhte kriitiliste olukordade lahendamisel politseileitnant Marek Unt, Punamäe piirivalvekordoni ülem piirivalvekapten Tarmo Uusorg, paljude kiirgus- ja keemiasaasteõnnetuste likvideerimisel osalenud päästetöötaja Mihhail Kozõrev, Viru ringkonnaprokuratuuri juht Dilaila Nahkur-Tammiksaar, Viljandi kohtumaja kohtunik Toomas Lillsaar ja Eesti suursaadik Gruusias Toomas Lukk.
Orden Turovskile ja Sutropile
Eesti tänab teadlasi, kelle pühendumine ja järjekindlus on pälvinud tähelepanu ja tunnustust mitte ainult meie riigis, vaid ka rahvusvaheliselt.
Nii pälvivad teenetemärgi mehhaanikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor Priit Kulu; kuueosalise «Eesti keele seletava sõnaraamatu» üks ettevalmistaja Margit Langemets; geneetik, kalandusteadlane ja Eesti Maaülikooli professor Tiit Paaver; üks enimtsiteeritud Eestis elavaid bioloogia ja meditsiiniala teadlasi ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Tõnis Timmusk.
Ordeni saab rinda ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop, parasitoloog, etoloog ja zoosemiootik Aleksei Turovski, Eesti lähiajaloo uurija Tõnu-Andrus Tannberg ja Eesti Rahva Muuseumi üks kauaaegsemaid töötajaid Eevi Astel.
President annab auraha ka Tartu Ülikooli südamekliiniku arst-õppejõule Eve Indile, laste onko-hematoloogia arendajale ja Tallinna lastehaigla onko-hematoloogia osakonna rajajale Karin Orgulasele, samuti maksatransplantoloogile ja maksasiirdamise ühele juurutajale Eestis Toomas Välile.
Riik tunnustab neid, kelle loometegevus on rikastanud Eesti kultuurielu ning teenetemärgi saavad lastekirjanik Jaan Rannap, kunstnik Andres Tolts, tuhatkond raamatut kujundanud kunstnik Andres Tali ning eesti keelt ja kultuuri hoidvate ja väärtustavate ajakirjade, raamatute väljaandja Toomas Väljataga.
Auraha saavad veel laulja ja laulupedagoog Jaak Joala, helilooja Sven Grünberg, pärimuskultuuri eestvedaja Jaak Johanson, Eesti laulva revolutsiooni üks sümboleid ja meie rahvusmõtte muusikasse valaja Tõnis Mägi, kauaaegne Vanemuise teatri priimabaleriin Elena Poznjak-Kõlar, Eesti kultuuripärandi säilitaja ja Eesti Ajaloomuuseumi endine peavarahoidja Eve-Mall Peets.
Tamjärv ja Meerits saavad auraha
Eesti tänab nüüdisaegse pangandussüsteemi loojate seas olnud Hannes Tamjärve ja Heldur Meeritsat, aga samuti saavad teenetemärgi riigi majandust edendanud ettevõtjaid - AS Schenker juhataja Meelis Arumeel, AS Värska Vesi juhatuse esimees Urmas Jõgeva, AS Wendre omanik Peter-Kalev Hunt, kolmel korral aasta välisinvestoriks valitud ASi ABB suuromanik Bo Roger Wilhelm Henriksson, pikaaegne põllumajandusettevõtja ja OÜ Voore Farm juhataja Indrek Klammer, köögivilja kasvatamisega tegeleva OÜ Riitsinus juhatuse esimees Väino Villers.
Teenetemärgi saavad ka eakate vabatahtliku ja heategevusliku töö eestvedaja, vanurite eneseabiliikumise korraldaja Evi Viirsalu, vigastatud kaitseväelaste taastusravi edendaja ja Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikeskuse juhataja Heidi Gil.
Auraha saavad veel heategevusele pühendunud Pelgulinna sünnitusmaja toetusfondi nõukogu liige Sirje Reinsoo, radiatsiooni läbi kannatanute abistamist korraldanud Jaapani kodanik Yoshikio Yoshida, isamaalise kasvatuse korraldaja Valgamaal Meelis Kivi, külaelu edendaja Läänemaal Larissa Mandel, Eesti Juudi Muuseumi looja Mark Rõbak, rahvatantsujuht Viljandimaal Vaike Rajaste, majandusajaloo muuseumi asutaja Leonid Gordejev.
Tunnustuse pälvivad kultuurikontaktide vahendajad Tamara Luuk ja Reet Weidebaum ning kauaaegsed õpetajad Katrin Ohakas Mammaste lasteaiast-algkoolist, Hella Mõttus, kes praegu töötab eksami- ja kvalifikatsioonikeskuses, Toomas Kruusimägi Tallinna Inglise kolledžist ja Gunnar Polma Tallinna reaalkoolist.
Teenetemärgi pälvivad ka Sertifitseerimiskeskuse sertifitseerimise valdkonna juht Tarvi Martens, kelle juhtimisel ehitati üles Eesti e-hääletamise süsteem, mida on kasutatud juba neljadel valimistel; pikaajaliselt Peipsi järve uurimise ja kaitse korraldamisega tegelenud Ago Jaani; internetitelefoni Skype üks looja ja arendaja Toivo Annus.
Ordeni saavad Poom ja Kullamäe
Riik tänab teenetemärgiga rahvusvaheliselt tunnustatud spordipedagoog Rein Haljandit, olümpiavõitja Gerd Kanteri meeskonna liiget Aadu Krevaldit, kuus korda Eesti parimaks jalgpalluriks valitud Mart Poomi ning pikaaegse sportlaskarjääriga korvpallur Gert Kullamäed.
Eesti tunnustab ajakirjanikke, kelle sõna on laiendanud meie kõigi mõtteruumi. Teenetemärgi saavad Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet, ajakirja Horisont teadustoimetaja Rein Veskimäe ning kolumnist ja tõlkija Erkki Bahovski.
Teenetemärgi pälvivad ka enam kui 100 korda verd loovutanud Maja Simukova, Rein Tõnismäe ja Vilbert Saavel.
Maarjamaa Risti teenetemärgi saavad Saksamaa endine välisminister Joseph Martin (Joschka) Fischer kaasaaitamise eest Eesti euroatlantilisele lõimumisele; Taani välisminister Per Stig Møller, kes sihikindlalt toetas Eesti ja teiste Balti riikide Euroopa Liidu ja NATOga liitumise poliitikat; Rootsi endine kaitseminister, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee endine president ja Rootsi parlamendi endine asespiiker Anders Björck, kellel on suured teened iseseisvuse taastanud Eesti kaitsejõudude loomisel ja Rootsi-Eesti suhete arendamisel.
Maarjamaa Risti teenetemärgi saavad veel Soome kirjanik Sofi Oksanen lähiajalugu kajastavate raamatute eest; Dietrich von Kyaw, kes Saksamaa alalise esindajana Euroopa Liidu juures aitas kaasa Eesti euroatlantilisele lõimumisele; Euroopa Ühenduste Kohtu endine kohtunik ja Soome Ülemkohtu endine esimees Leif Sevón abi eest Eesti kohtusüsteemi intellektuaalsel ja organisatsioonilisel kaasajastamisel.
Sama teenetemärk läheb veel Soomes eestikeelset haridust väärtustava Latokartano kooli juhile Satu Honkalake, Eesti muusikasalvestusi taastanud ja restaureerinud Claus Byrithile Taanist, Eesti-Läti kultuurikoostöö arendajale Venta Kocerele, aga samuti Soome ettevõtjale Ilkka Heikki Herlinile, kes on Cargotec Corporationi suuromanik ja nõukogu esimees ja kutsunud ellu sihtasutuse Baltic Sea Action Group.
President Ilves annab teenetemärgid üle 23. veebruaril.
Mullu sai auraha samuti 97 inimest, mis oli pärast 1996. aastat esimene kord, kui vastav number jäi alla saja. Kõige rohkem on riigipea teenetemärke jaganud 2001. aastal, kui ordeni sai rinda ligi 900 inimest.