Sadakond vangi lõpetas protestiks riigitoidu söömise

Tallinna vangla köögi toidujagamisruum. Eile pakuti kinnipeetavatele õhtusöögiks pihve, kartuliputru ja salatit. Sadakond vangi peab aga alates eelmise nädala lõpust näljastreiki. Foto: Toomas Huik

Tallinna vanglas loo­bus sadakond kinnipeetavat toidust, sest seda serveerib vanglasiseses hierarhias madalal astmel asuv nii­nime­tatud allalastud vang.

Eile hommikul pakuti vangidele putru, lõunaks borši ja makarone hakklihaga ning õhtusöögiks kartuliputru pihvidega. Suur osa kaussidest jäi aga puutumata, sest vangide arvates kohtleb juhtkond neid ebaõiglaselt. Postimehele helistanud vangi sõnul ongi nende näljutamise otsuse langetanud just juhtkond.

Tallinna vangla direktori Erkki Osolaineni sõnul on toidust loobunud ligi sadakond vangi. «Vangla oludes tähendab nälgimine tavaliselt seda, et vangid keelduvad korralistest toidukordadest, kuid söövad vangla kauplusest ostetud toitu,» rääkis ta. «Tihti piirduvad «näljastreikijad» ka ainult mõnede söögikordade ärajätmisega päevas või võtavad vastu üksnes leiba.»

Madalal redelipulgal

Vangide pahameele põhjuseks on Osolaineni väitel toidujagajast kaasvang, kes ei asu kinnipeetavate enda hierarhias nende jaoks piisavalt kõrgel redelipulgal.

Kuigi ta seda veel ei kinnitanud, sest uurimine alles käib, on söögijagajaks mees, keda kaasvangid muul ajal oma sugukire rahuldamiseks kasutavad ehk niinimetatud allalastu.

Osa vange on esitanud juhtkonnale ka ametliku avalduse toidust loobumise kohta, teised ei võta aga lihtsalt toitu vastu. Kuidagi mõjutama ei plaani vangla mehi hakata ning vanglajuhi kinnitusel tahavad nad mõista anda, et kõiki kinnipeetavaid koheldakse võrdselt ja seaduste järgi.

Kuigi vangla püüdeks on Nõukogude ajast pärit vangide hierarhiat välja juurida, ei ole juhtkond Osolaineni kinnitusel allalastut sihilikult toidujagajaks pannud.

«Lihtsalt juhul kui vanglal on kinnipeetava oskustele vastavat tööd pakkuda ja kinnipeetav on valmis tööd tegema, siis reeglina seda ka tehakse,» selgitas ta. «Selleks, et vanglast vabanenud inimene saaks edukalt vabasse ellu naasta, on tööharjumus hädavajalik.»

Tallinna vanglas jäid suuremad näljastreigid eelmise kümnendi lõppu ja aastatuhande vahetusse, hiljem on ette tulnud üksikuid lühiajalisi väljaastumisi.

Praegused meelsusavaldused Tallinnas on seotud vangide ulatuslike ümberpaigutustega Viru vangla avamise järel. Kinnipeetavad üritavad esitada vanglasüsteemile väljakutseid ja võita autoriteeti uute kaasvangide silmis.

Tallinna vanglas söövad süüdimõistetud kurjategijad oma kolme toidukorda tavaliselt sööklas. Oma kambrites söövad tavaliselt vahistatud, julgeoleku huvides sinna lukustatud süüdimõistetud ning uustulnukad, keda pole veel jõutud osakondadesse paigutada.

Kindlad reeglid

Vangla pakutavale toidule alternatiiviks on süüdimõistetutel õigus kaks korda kuus osta toitu ja esmatarbekaupu vanglakauplusest. Vahistatud saavad vanglakaupluse võimalusi kasutada üks kord nädalas.

Mai lõpus mässasid kinnipeetavad Murrus, kus nad loobusid samuti osast toidukordadest. Seal oli protestide põhjuseks tõik, et osa vange taheti ümber kolida teise osakonda ning vanglas kasutusele võtta ühtne vormirõivas.

Varasemad vanglastreigid

•     Klassikalisi vanglamässe, mis tähendab vangla või mingi vanglaosa hõivamist, ei ole Eestis ette tulnud eelmise kümnendi esimesest poolest. Hiljem on olnud rünnakuid vanglaametnikele, samuti on lõhutud vangla vara, kuid olukord on alati kiirelt kontrolli alla saadud.
•     Enamasti on kinnipeetavad piirdunud siiski rahumeelsete protestidega. Niinimetatud näljastreike on vanglates viimase aasta jooksul ette tulnud varemgi. Vangla oludes tähendab see tavaliselt, et vangid ei võta vastu rooga korraliste toidukordade ajal, kuid söövad vangla kauplusest ostetud toitu. Vahel jäetakse päevas ära vaid mõned söögikorrad.
Allikas: justiitsministeerium