Peatuge hetkeks ja tolgendage: «Vahepeatus» Hüüru mõisas

Alo Kõrve, Argo Aadli, Indrek Ojari ja Sandra Üksküla lõid Hüüru mõisas peene ja sügava vaatemängu. Tasub vaadata. Foto: AFP / Scanpix

Argu nuud keegi oodaku.
Mitte keegi.
Argu oodaku.
Olema hakakem.

Hüüru mõisas elavad Jaan, Jaanus ja Jaana. Kolm «mõttega meest», kelle elul on kindel eesmärk. Nad ei võistle ega konkureeri, ei võta osa rottide võidujooksust, vaid tegelevad igavikuliste probleemidega. Juba kolm aastat ja kolm kuud on nad olnud ühiskonnast irdunud ja valmistuvad õnnelikuks saamiseks.

Olgu siis oma minevikku valgendades (Jaan), liistust laaste tehes (Jaanus) või alfabeeti süües (Jaana). Või kellaaegu üles märkides. Kui kõik kellaajad on kirjas, saab õnnelikuks.

Välismaailm on nende meeste jaoks midagi abstraktset, mida kasutatakse vaid joonealuse tekstina. Endine luuletaja Jaan, pseudonüümiga Harrasmees, on aastaid keskendunult tegelenud ebaolulise välistamisega ja keskendunud olulisele.

Kus on õnn? Tõde?

Jaan tabab olemuslikku aegluubis ja õnn oleks juba peaaegu tabatav, kui ta vahepeal ei libastuks ega kukuks meetrumisse. Mineviku taak ei anna asu. Endine kunstnik Jaanus on «laast, but not liist». Tal on höövel ja liistud, millest tal on vaja teha laaste. Siis saab ta õnnelikuks.

Jaanuse tõde oleks peaaegu kättesaadav, aga ka tema libastub ja hakkab teinekord tõde väänama. Jaana, läbikukkunud sportlane, lihtsalt sööb. Aga söök pole juhuslik, vaid järgib alfabeeti. Mõnikord Jaana mõtleb valjult. Ta ei saa midagi parata, et ta ei võitnud. Aga ta oli parim, ta pidi olema parim, sest võitja saab kõik.

Kaotajad jäävad kõigest ilma. Kuid need kolm kaotajat mitte. Neil on elu mõte. Kuid neile tuleb külaline. Üks tüdruk tuleb vett küsima.

Veel enne, kui ta saab klaasi vett, saab ta vastused kõikidele küsimustele, mida ta oleks võinud küsida. Me ei küsi teatud asju kunagi, sellepärast tunduvad mõned vastused nii üllatavad.

Sest kus küsimusi küsitakse, on vastused juba ju nagunii teada. Sellepärast on see etendus nii huvitav, et siin saab vastuseid küsimata küsimustele ja küsitud küsimuste vastused jõuavad ise kohale. Õigemini jõuab kohale, et nad ongi juba kohal.

«Vahepeatus» räägib ambitsioonikusest, iseendaks jäämisest, ühiskonna survest, mugandumisest. Peategelased ei olnud oma «päriselus» revolutsionäärid, nad mitte ei keeldunud mugandumisest, vaid nad lihtsalt ei saanud sellega hakkama.

Mugandumine ei tähenda ainult konservatiivsust, sugugi mitte, selle etenduse kontekstis tähendab mugandumine pigem uuenduslikkusele pürgimisega kaasaminekut, uue loomist ja vanast-heast loobumist.

Sest kunstnik peab olema «irriteeriv ja intrigeeriv». Jaanuse maastikumaalid ja portreed olid liiga tavalised, ta pidi «muganduma» irriteerivaks.

Ja ikkagi oli ta last but not least. Luuletaja Jaani tapitahtedest loobumine ei intrigeerinud ka enam kedagi, kuigi tema «sonadekola» oli eriline ja pakkus nii palju «tolgendamisvoimalusi». Kuid selleks, et luuletajat austataks, peab ta pakkuma tõlgendamisvõimalusi.

Uku Uusbergi kirjutatud tekst on nii mitmetahuline ja mitmetähenduslik, täis varjatud seoseid ja fantastiliselt läbikomponeeritud, et tekkis suur soov stsenaariumi ise lugeda. Kogu etenduse dialoog oli äärmiselt nauditav. Ei ühtki ülearust sõna, kuigi sõnu oli palju. Ka näitlejatööd olid ülihead.

Hullult peen mäng

Kuna tegemist oli tegelikult «hulludega», oleks vist väga lihtne üle mängida, mõttetult tõmmelda. Kuid näitlejad ei teinud ühtki ülearust liigutust ega nõmedaid nägusid. Ka tüdruk, kes oli «normaalne», oligi normaalne.

Põhiliselt lihtsalt istus ja kuulas. Samas juhtis kogu sündmuste käiku. Kolm «mõttega meest» said ilma jutumärkideta mõttega meesteks.

Kõik on väga lihtne – elu mõtte leiab, kui loobuda otsimisest. Või õigemini mõte leiab sind. Võit on juba käes, kui seda ei püüa. Ja alati on palju tolgendamisvõimalusi.

Nii kuis teab, et peab,
nii tapselt peab.
Nonda hea, sest tead,
kuis peab.

Uuslavastus

«Vahepeatus»
MTÜ «R.A.A.A.M»
Autor ja lavastaja Uku Uusberg
Kunstnik Artur Tšehhi
Osades Argo Aadli, Alo Kõrve, Indrek Ojari ja Sandra Üksküla
Etendused toimuvad 21., 22., 28., 29. ja 30. juulil ja 4., 5., 6. ja 7. augustil algusega kell 19.30. Hüüru mõisas