EOK jagas lisaraha poliitikutega seotud spordialaliitudele

Olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise leiab, et raha anti neile spordialaliitudele, mis seda eelkõige vajasid. Foto: Peeter Langovits

Olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise tõrjub süüdistusi, nagu soositaks IRLi parlamendiliikmetega seotud spordialaliite, ja soovitab rõõmustada, et sport raha juurde sai.

Aasta lõpus otsustas parlamendi rahanduskomisjon anda Eesti Olümpiakomiteele (EOK) 11 miljonit krooni lisaraha. Kuigi on olümpia-aasta, jagas EOK neli miljonit sellest alaliitudele.

Suurima osa – kaks ja pool miljonit krooni – lisaeelarve eraldisest alaliitudele haukas küll tihedamalt Reformierakonnaga seotud korvpalliliit, kuid ülejäänud summad läksid IRLiga lähemalt seotud spordiliitudele. Selline otsus tekitas rahast ilma jäänud alaliitudes mitmeid küsimusi.

Suurima küsimärgi asetavad arvustajad turniiribridži liidule eraldatud poole miljoni kroonise toetuse kohale, mis on EOK eelarves ainus bridžimängijaile eraldatud toetus. Bridžiliitu veab asendusliikmena riigikokku kuuluv Sven Sester, kes sai Res Publica liikmena tuntuks sellega, et lubas alustada võitlust jõmluse vastu.

Probleemi pole

«See toetus on tingitud sellest, et sel aastal korraldatakse Eestis bridži üleeuroopaline festival,» põhjendas EOK peasekretär Toomas Tõnise suurt toetust marginaalsele alaliidule.

Asjaolust, et enamiku raha saanud alaliitude eestvedajad on lähedalt seotud IRLiga, ei maksa Tõnise sõnul otsida mingit vandenõuteooriat ega näha suurt probleemi. «Raha eraldamisel on alati mängus otsustajate (poliitikud – toim) soovid ja see otsus oli meie arvates parim kompromiss,» ütles Tõnise. «Tüli kiskumise asemel võiks spordialaliidud hoopis rõõmustada, et raha juurde saadi. Nii jagub kõigile rohkem.»

Tõnise sõnul antakse Eestis alaliitudele mitukümmend korda vähem raha kui meie põhjanaabrite soomlaste juures ja seetõttu tuleks iga riigieelarvest eraldatud lisakrooniga rahul olla.

Raha olümpiaks

«Toon lihtsa näite: kolm-neli aastat tagasi oli saalihoki Soomes riigi toetatavate alade pingereas kolmandal või neljandal kohal,» rääkis Tõnise. «Ometi said nad Soome riigilt üksinda toetust rohkem kui kõik meie spordialaliidud Eesti riigilt kokku.»

Vaidlusaluse raha eraldas detsembri lõpus parlamendi rahanduskomisjon eriotsusega. Komisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul tehti seda puhtalt seetõttu, et tulemas on olümpia-aasta ja spordialaliitude rahastamiseks kasutatud hasartmängumaks on mitu korda vähenenud.

«Mina ei tea, et selle raha eraldamisel ja hilisemal jaotamisel oleks olnud mingeid taustakokkuleppeid. Komisjoni siiras soov oli seeläbi sporti aidata,» ütles Rõivas.

Raha juurde saanud alaliidud
EOK lisaeelarvega said tänavuseks aastaks raha juurde:
•    2,5 miljonit – Eesti Korvpalliliit (juht Peep Aaviksoo, kaitseminister Jaak Aaviksoo (IRL) vend)
•    0,5 miljonit – Eesti Kergejõustikuliit (üks eestvedajaid Erkki Nool, IRL)
•    0,5 miljonit – Turniiribridžiliit (üks eestvedajaid Sven Sester, IRL)
•    0,35 miljonit – Judoliit (juht Tõnu Tõniste, parlamendiliikme Toomas Tõniste (IRL) kaksikvend)
•    0,15 miljonit – Jahtklubide Liit (üks eestvedajaid Toomas Tõniste, IRL)

Kommentaar

Toomas Tõniste
riigikogu liige, IRL:

Jahtklubide Liidu jaoks oli see väga oluline lisatoetus, sest sel aastal on Eestis kolm suurt purjetamise tiitlivõistlust. Kõige tuntum neist on ilmselt olümpiaklassi Laser EM Tallinnas, kuhu tuleb kohale oma 500 osavõtjat. Lisaks peetakse siin veel Ameerikas väga populaarse Melges-klassi MM, kuhu tuleb samuti üle 500 osaleja, ja Zoom-klassi MM.

Toetussumma, mille Jahtklubide Liit lisaeelarvega sai, võiks tegelikult olla palju suurem, sest reaalselt võttes toovad need üritused Eestile palju rohkem sisse. Kui nüüd keegi soovib asja vaadata sellest vaatenurgast, et lisaeelarvega said toetust just IRLiga seotud poliitikute juhitud alaliidud, siis pingutab ta üle. Kui niimoodi iga rahastamise otsust ka muudelt erialadelt vaadata, siis saab lõppkokkuvõttes igale otsusele mõne poliitiku isikliku huvi taha panna. Siis võiks juba ka väita, et eelmise aasta pensionitõusu kasuks otsustati ainult seetõttu, et poliitikud tahtsid nii kindlustada oma vanematele lisasissetulekut.