/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/01/26/302273t1h6a18.jpg)
Ajaloolane David Vseviov rõhutas, et tänapäeva ja kahe maailmasõja vahelise iseseisvusperioodi vahel ei maksaks otsida liiga otseseid paralleele.
Vseviov: ei saa klammerduda mineviku paralleelidesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vseviov leidis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et ajaloolane uurib eelkõige siiski inimest, tema käitumist, hirme ja muud taolist, mitte ei võrdle ajaloosündmusi, aastaarve ja välispoliitilisi sündmusi.
«Ei ole vaja klammerduda teatud aega ja otsida sealt iga hinna eest paralleele,» toonitas ta, lisades, et kindlasti ei saa kahe maailmasõja vahelisi kümnendeid ja viimast kahte kümnendit Eesti ajaloos üksühele võrrelda.
«Peaksime tõsiselt mõtlema, kas vabadus on iseenesest mõistetav ja kas NATO ning Euroopa Liit meeldivad kõigile või tehakse siiski ka tööd selle nimel, et need struktuurid ei töötaks efektiivselt?» küsis erusõjaväelane Johannes Kert.
«Vabadus on küll iseenesest mõistetav, aga selle nimel tuleb igapäevaselt tööd teha,» lisas ta. «Tuleb moraali kasvatada, mis tõukab meid Eesti riigi ideaale, eesmärke saavutama ja hoidma.»
«Iga kett on nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli. Ärgem sattugem olukorda, kus meie oleksime NATO ja euroliidu nõrgim lüli,» leidis Kert. «Tuleb teha nii, et me ei satuks peenraha rolli, nagu 1939. aastal,» toonitas ta.