/nginx/o/2010/02/02/305964t1h1cc8.jpg)
Kokku umbes 1,3 miljardit krooni maksma minevast 18 uuest elektrirongist esimene peaks Tallinnas ja selle ümbruses katsesõite tegema hakkama 2013. aasta algul.
Uued elektrirongid hakkavad Eestis sõitma 2013. aastal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal kiitis Euroopa Komisjon heaks AS Elektriraudtee uute rongide soetamise taotluse ning ühtekuuluvusfond toetab ettevõtmist 1,1 miljardi krooniga, ülejäänud 200 miljonit peab välja käima Eesti riik.
Elektriraudtee juhatuse liige Riho Seppar ütles, et 15. veebruaril avatakse rongide soetamise rahvusvahelisele riigihankele laekunud pakkumised. Sõelale on jäänud kolm tuntud firmat - Alstom Saksamaalt, Stadler Šveitsist ning CAF Hispaaniast.
«Eks siis vaatame, kas ka kõigi firmade pakkumised vastavad meie esitatud nõuetele,» mainis Seppar. «Alles seejärel hakkame pakkumisi hindama.»
Ta lisas, et kui üks rongiehitaja välja valitakse ja temaga leping sõlmitakse, on firmal aega kuni 46 kuud, et kõik rongid tellijale üle anda. Kuna aga üks hindamiskriteerium on tarneag, siis tõenäoliselt lubab iga pakkuja oma toodangu võimalikult kiiresti üle anda, et plusspunkte saada.
«Pakkumise võitja ehitab esimese rongi valmis ning me katsetame seda Eestis pool aastat,» mainis Seppar. «Kui kõik klapib, läheb tootmine selle projekti järgi edasi. Kui aga katsetustel ilmneb, et on vaja teha mingeid muudatusi, viib tootja need projekti sisse ning teeb ümberehitused ka katsetusel olnud rongis.»
Uued ja kaasaegsed elektrirongid on praegu Eestis sõitvast ja enamasti 1960. aastatest pärit veeremist erinevad nagu öö ja päev. Seppari sõnul on Elektriraudtee küll seniseid ronge võimaluse piires tehniliselt uuendanud ja nende töökindlust tõstnud, kuid reisijate mugavusi ei ole see küll suurendanud.
«Püüame ikka saada tehnika viimase sõna järgi valminud rongid, kuid kõik sõltub sellest, kas meil kasutada olevast rahast niisuguste soovide täitmiseks ka piisab,» ütles Seppar.
Uued rongid on 3- 4 vaguniga. Vajadusel saab rongid ka omavahel kokku ühendada. Näiteks hommikusel tipptunnil väljuks Paldiskist kolme vaguniga elektrirong ning Keilas liidetaks sellele teine samasugune rong külge ning Tallinna jõuab juba kuus vagunit. Pärast tipptunde sõidavad jälle lühikesed koosseisud.
Seppar mainis, et esimese rongi katsetamisel peavad rongitootjad proovima ka Eesti Raudtee infrastruktuuri ehk rööbastee võimalusi. Kui vaja, tuleb rongides teha mingeid muudatusi. Ta lisas, et Eesti Raudtee teeb praegu rööbastee parendustöid. Näiteks Riisipere suunal tahetakse rongide liikumiskiirust tõsta 100 kilomeetrini tunnis. Samuti tuleb renoveerida kiirusele kuni 120 kilomeetrit tunnis arvestatud kontaktvõrk, sest uute rongide tippkiirus ulatub 160 kilomeetrini tunnis. Peatuste ooteplatvormide ümberehitamine praegu juba käib.
Päris suures ulatuses peab Elektriraudtee uuendama ka oma depoosid ja sealseid remondivõimalusi. Tegelikud vajadused selguvad aga alles pärast konkreetse rongitüübi väljavalimist.
«Mida kiiremini uued rongid kätte saame, seda parem, sest vana veerem on praegu ikka raskes seisus,» ütles Seppar.