/nginx/o/2010/01/15/296706t1h3204.jpg)
Alanud aastaks on riigieelarves arvestatud toimetulekutoetuste väljamaksmiseks 350 miljonit krooni, mis on ligi kaks korda enam kui mullu arvestati.
Toimetulekutoetusteks on tänavu raha ligi kaks korda enam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aastaks planeeris sotsiaalministeerium toimetulekutoetusteks 200 miljonit, kuid esialgsetel andmetel oli tegelik kulu umbes 181 miljonit krooni. 2008. aastal oli selleks ette nähtud 140 miljonit krooni.
«Tõus on märkimisväärne,» tõdes sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja.
Statistika näitab, et toetusi makstakse rohkem aasta esimestel ja viimastel kuudel, mis on Rahuoja sõnul ka mõistetav, kuna sellal on küttearved suuremad. Toimetulekutoetus sõltub peale saadava tulu enamasti just inimese kuludest eluasemele.
Viimasel ajal on kõvasti kasvanud toimetulekutoetuse taotlejate arv ja ministeerium prognoosib märgatavat kasvu ka 2010. aasta jooksul, eelkõige töötuks jäänud perede arvelt, kellel lõpevad töötuskindlustushüvitised.
Toimetulekutoetus tagab inimestele raha, et neil pärast eluasemekulude maksmist jääks veel esmavajaduste rahuldamiseks piisavalt raha. Tänavu on selleks toimetulekupiiriks kehtestatud 1000 krooni perekonna esimesele ning 800 krooni igale järgnevale liikmele.
«Iga omavalitsus kehtestab kulude piirmäärad, mis peaksid tagama isiku inimväärse äraelamise. See on selleks, et välistada näiteks inimeste elamist hotellipindadel või muidu ülemäära suurte kulude katmist riigi poolt,» selgitas ministeeriumi hoolekande osakonna analüütik Marek Atonen.
Kuna riigikaugas on tänavu eriti kõhn, ei ole sotsiaalministeeriumi hinnangul võimalik tänavu muuta toimetulekutoetuste arvestamise tingimusi, kuna iga selline otsus suurendab riigi kulutusi.