/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/10/03/79707t1ha63d.jpg)
IRLi kuuluva riigikogu liikme Mart Nuti hinnangul ei annaks Tartu rahu küsimuses Venemaale järeleandmiste tegemine tulemusi.
Nutt: Venemaale järeleandmine tulemust ei annaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See piir muutuks ametlikuks siis, kui mõlemad pooled lepingu ratifitseeriksid,» viitas Nutt Eesti ja Venemaa vahel praegu kehtivale ajutisele kontrolljoonele. «Kuna Eesti on seda teinud, siis lihtsaim võimalus lepingu jõustumiseks oleks Venemaa poolt selle ratifitseerimine.»
Seda, et Eesti tühistaks omapoolse deklaratsiooni, mis on siseriiklik akt, või nõustuks uute läbirääkimistega, ei pea Nutt võimalikuks ega vajalikuks.
«Seega ilmselt lükkub mõlemale poolele vastuvõetav lahendus kaugemasse tulevikku. Vaevalt, et järeleandmised annavad mingi tulemuse.»
Eesti-Vene riigipiiri küsimus on olnud päevakorral juba ligi 20 aastat.
Kui meenutada aega, kui piiriläbirääkimised algasid 1991. aastal esmalt NSV Liiduga ja jätkusid hiljem Vene Föderatsiooniga, siis näeme Nuti sõnul, et algselt teineteisest väga kaugel olnud seisukohad on järk-järgult lähenenud.
Vene poole jäikuse tõttu on tema väitel täna laual kaks alternatiivi: kas nõustuda kontrolljoonel asuva riigipiiriga või lükata piirilepingu teema kaugemasse tulevikku.
«De facto on kontrolljoon riigipiiriks. Jõustunud lepingut selle kohta ei ole, kuna Vene pool võttis teatavasti allkirja piirilepingult tagasi. Praktilises asjaajamises ei muuda see tõik iseenesest midagi, kuid võib tõepoolest tõdeda, et de jure riigipiiri, mida nii Eesti kui Venemaa ühiselt tunnustaksid, riikide vahel ei ole.»
Postimees.ee küsib täna parlamendierakondadelt, mis tingimustel võiks praegune kontrolljoon muutuda ametlikuks Eesti-Vene piiriks.