/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2010/02/01/305135t1h866d.jpg)
Iga kuu viivad autoteisaldajad tasulisse parklasse vähemalt ühe sõiduki, millele omanik hiljem järele ei tule.
Autoomanikud loobuvad teisaldatud sõidukitest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurtüki tänaval asuva teisaldatud autode parkla töötaja sõnul seisab seal lumehangede all üle kümne sellise auto. Kõige kauem on üks auto seal hoiul olnud möödunud aasta juulikuust saadik.
Et viletsas seisukorras sõidukid keskkonnale ohtlikuks ei muutuks, jõuavad need pärast umbes poole aasta pikkust juriidilist protsessi metallikokkuostu. Tallinna transpordiameti juristi Talvo Rüütelmaa sõnul lähtub linn mahajäetud autodest vabanemisel jäätmeseadusest, mille kohaselt võib parklasse jäetud sõidukid lugeda omaniku poolt äravisatud asjadeks.
«Teisaldusparklasse sattunud sõidukid on olnud kusagile valesti pargitud ja seetõttu toimetatud trahviparklasse. Igast niisugusest teisaldamisest teatatakse politseile. Samuti saadetakse sõiduki omanikule koju tähtkiri teatega teisaldamise kohta,» rääkis Rüütelmaa. Kui autoomanik tähtkirjale ei reageeri, siis otsitakse välja kõik tema kontaktandmed, mida on võimalik leida ning proovitakse teda nende kaudu kätte saada. Viimase abinõuna avaldatakse ajalehes ametlik teade, et kui omanik autot välja ei osta, siis see utiliseeritakse.
Kui autoomanik kirjadele ega ajalehekuulutusele ei reageeri ning pole poole aasta jooksul ka politseisse helistanud, et oma sõiduki saatuse vastu huvi tunda, siis on ta ametnike tõlgenduse kohaselt oma sõiduki ära visanud ning kohalik omavalitsus utiliseerib mahajäetud auto enne, kui see keskkonnale kahju jõuab tekitada.
Transpordiametil ja uuest aastast autode teisaldamisega tegeleval munitsipaalpolitseil ei ole õigust parklasse jäetud sõidukeid müüa, pealegi poleks ka sellest erilist tulu loota.
«Kui neid autosid lähemalt vaadata, siis on näha, et nad on enamasti läbi roostetanud. Ja kui mõnel ongi kerel väheke uuem värvikiht peal, siis on tal kas mingi tõsine mootoririke või muu viga,» lausus Rüütelmaa. Ta lisas, et ilmselt on ka autoomanikud välja arvutanud, et trahv ja parklatasu oleksid suuremad, kui autode jääkväärtus ning seetõttu nad oma sõidukitest loobuvadki.
Sageli on parklasse jäetud autod ka ühe või lausa mitme kohtutäituri poolt arestitud. Mõne auto on veel omakorda arestinud maksu- ja tolliamet.
«Me oleme pakkunud arestitud sõidukeid kohtutäituritele realiseerimiseks, kuid siiani on nad nendest alati loobunud. Ka maksu- ja tolliamet ei ole ühtegi arestitud autot endale tahtnud,» nentis Rüütelmaa.
Kui sõiduk on utiliseerijale üle antud, siis fikseerivad linnaametnikud koos nende esindajatega sõiduki seisundi ning seejärel saadetakse maanteeametile palve vanarauaks läinud autod registrist kustutada.
Rüütelmaa sõnul tegeleb transpordiamet praegu veel viimaste möödunud aastal nende korraldusel teisaldatud autodega. Alates sellest aastast kuulub sõidukite teisaldamine munitsipaalpolitsei pädevusse.
Mupo juht Kaimo Järvik ütles, et äravisatud sõidukitega tegeleb vastav komisjon ning nüüdsest lisanduvad sinna vaid munitsipaalpolitseiameti esindajad. Samuti tuleks nüüdsest sõidukite sundteisaldamist puudutavate küsimustega pöörduda mupo poole ööpäev läbi tegutseval valvetelefonil 14410. Kõik parkimiseeskirja rikkumise tõttu teisaldatud autod veetakse endist viisi teisaldusparklasse Suurtüki 12.