/nginx/o/2009/07/22/210607t1hb72a.jpg)
Sisekaitseakadeemias tegutseb tänasest seni eraldi tegutsenud politseikolledži ja piirivalvekolledži asemel üks ühine politsei- ja piirivalvekolledž.
Politsei- ja piirivalvekolledž töötavad tänasest koos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue kolledži juhiks nimetas siseminister senise politseikolledži direktori politseikolonel Aivar Toompere.
Sügisest hakkavad politsei- ja piirivalvekolledžisse vastu võetavad tudengid õppima uue õppekava järgi, mis peab sisekaitseakadeemial valmis saama 20. aprilliks. Praegused sisekaitseakadeemia õppurid lõpetavad akadeemia senise õppekava ja -korralduse kohaselt.
Toompere sõnul omandavad uue ühisõppekava kohaselt nii politsei- kui piirivalve eriala vastu huvi tundvad noored kahe esimese aastaga kutsehariduse. Õpitakse nii Paikuse kui Muraste koolis üld-, korrakaitse-, kriminaalmenetlus- ja piirihaldusaineid, õppeaja sisse mahub ka kaks praktikat - korrakaitse- ja piirihalduspraktika.
«Kooli lõpetanud noortel saavad olema kõik kompetentsid, et asuda tööle politsei- ja piirivalveametnikuna, st nad on võimelised minema nii politseipatrulli kui ka piiri valvama,» märkis Toompere.
Kes soovib oma haridusteed jätkata, võib järgmise kahe aastaga omandada ühiskolledžis kõrghariduse, kuid eelnevalt peab ta otsustama, kas ta soovib õppida piirivalve, korrakaitse- või kriminaalpolitsei õppesuunal.
Kolledži lõpetajad alustavad oma teenistust kas piirkonnakonstaablina, kriminaaljälitusinspektori või piirivalve keskastmejuhina. Mõlema eriala tippjuhte koolitatakse eelmisel sügisel sisekaitseakadeemias avatud magistriõppes.
Ühinenud politsei- ja piirivalveamet tegeleb praegu täpsema analüüsiga, millistele ametikohtadele nad kõige rohkem kaadrit vajavad ning see määrab ära ka sisekaitseakadeemias õpetatavad õppesuunad ning neile õppima võetavate kadettide ja üliõpilaste arvu.
Toompere sõnul kaob praegu piirivalves kasutatav roheline vormiriietus hiljemalt 2015. aastal. Siis hakkavad ka riigipiire valvama sinises vormis ametnikud ehk nn piiripolitseinikud, keda saab tavapolitseinikest eristada käiseembleemide järgi. «Piiripolitseiga pole Eesti midagi uut leiutanud, sest ka Saksamaal ja teisteski maades on olemas piiripolitsei,» lisas Toompere.