Ministeerium: alimendivõlglase avalikustamise kahju hindab teine lapsevanem

Foto: Caro / Scanpix

Kui vanem oma ülalpidamiskohustust ei täida, on justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aaviku sõnul kannatajaks laps ning just lapse huvide kaitsmise eesmärgil ongi õigustatud ning eetiline lastele elatisraha maksmisest kõrvale hiilivate vanemate nimekirja avaldamine.

«Ja siin on oluline rõhutada, et võlgniku nime avalikustamine veebis toimub siiski ainult last kasvatava vanema nõusolekul. See tähendab, et lapsevanem, kes peab oma otsuse tegemisel lähtuma lapse heaolust, peab hindama, kas lapsele on kasu suurem võlglase nime avalikustamisest või mitteavalikustamisest,» selgitas Aavik.

«Võlglaste register on võimalus, mitte kohustus. Kui võlga nõudev lapsevanem leiab, et andmete avaldamine võib tema last kahjustada, on tal täielik õigus andmete avalikustamisest keelduda,» lisas ta.

Marko Aaviku sõnul on arusaadav, et elatisvõlglastele selline info avalikustamine ei meeldi ning sellisel nimekirjal on tema sõnul kindlasti ka ennetav toime, sest paneb tõenäoliselt isa või ema, kellelt on elatis välja mõistetud, selle üle pikemalt järele mõtlema, et kas ikka tasub oma lapse arvelt raha kokku hoida.

«Riigi ülesanne on aidata kaasa sellele, et laps elatise mittemaksmise tõttu ei kannataks,» ütles Aavik.

Veebis avalikustab võlgniku nime, isikukoodi või selle puudumisel tema sünniaja kohtutäitur, kui lapse elatisnõue on olnud sissenõutav üle 60 päeva.

Avalikustamise aluseks on igal juhul kohtuotsus. Kohtutäitur kustutab võlgniku andmed veebilehelt 10 tööpäeva jooksul alates elatisnõude täitmisest.

Perekonnaseadusest tulenevalt on lapse mõlemal vanemal lapse ülalpidamiskohustus, hoolimata sellest, kas nad käivad tööl või mitte.

«Teiseks on oluline mõista, et elatise last kasvatavale vanemale määrab kohus igakuise elatusrahana, lähtudes abivajadusest ning kummagi abikaasa varalisest seisundist. Seega otsuse, kui palju peab vanem lapsele elatist maksma, teeb kohus. Kohtutäituri ülesanne on tagada, et kohtuotsust täidetaks,» selgitas justiitsministeeriumi asekantsler.

«Mis puutub riigi abisse elatise maksmisel, siis mõned aastad tagasi võeti vastu seadus, mille kohaselt annab riik last üksi kasvatavale ja tema ülalpidamise eest hoolitsevale vanemale elatisabi,» rääkis Aavik.

«See tähendab, et riik maksab elatist vanema eest, kes elatist ei maksa, nõudes selle raha temalt hiljem tagasi,» lisas ta.

Riigipoolse elatisabi saamise eelduseks on see, et vanem on elatise väljanõudmiseks pöördunud kohtusse. Elatisabi makstakse maksimaalselt 90 päeva.

Elektroonilise täitemenetlusregistri andmetel on praegu kohtutäituritel menetluses 4767 elatise nõuet kogusummas 43 003 794 krooni.

Hetkeseisuga on lapsele elatist mittemaksvate võlgnike nimekirjas 23 meest ja üks naine.